Miinuses rabelev puitmajatootja läks päästmisele

Valgamaa ettevõtte Ritsu ASi saneerimisest avalikult rääkimine käib vastumeelselt. Firma saneerimist nõustavad vandeadvokaadid Margo Lemetti ja Andres Juhkam. Pärast e-kirja teel kommenteerimist üritas Lemetti vastuseid tagasi võtta ja soovitas tungivalt teemast mitte kirjutada, kuna see kahjustab tema sõnul firma päästmist.

Ajakirjanikult telefonikõne saanud ettevõtte omanik Ants Randmaa oli avameelsem. "Üks pauk tuli ja teine pauk tuli. Enne kui kolmas pauk oleks tulnud, läksime saneerimisele," nentis ta.

Vahendaja pandi vangi

Ritsu tee hakkas allamäge minema umbes aasta tagasi. Üks põhjus, miks firma saneerimist vajab, peitub vastu taevast lennanud lepingutes. Randmaa tõi näiteks loo Aserbaidžaanist. "Kurss langes kahel korral 35 protsenti ja siis pandi meie sealne vahendaja kümneks aastaks vangi … " ütles Randmaa ja lisas, et Ritsule tähendas see 100 000 eurot miinust.

Ka kursimuutused mujal andsid löögi. Suurbritannia oli suurepärane turg, kiitis Randmaa. "Ja mida tegi Brexit … Seal on praktiliselt surnuaed," rääkis ta. "Toorme hind on kõigi aegade kõrgeim, nii kõrge polnud ka viimase masu ajal. Palgakulud muudkui kasvavad ja puitu lihtsalt ei ole ning nüüd tuleb välja, et tahetakse peldikupaberi tootmiseks ehitada tselluloositehast … "

Samuti toibub Ritsu petuskeemidest. Tööde vastuvõtjad ei vaevu enam Randmaa sõnul vigu isegi otsima. "Üks võttis silma all naela kätte, tõmbas sügava soone trepikäsipuule ja ütles, et on ju viga," kirjeldas ta lugu Hollandi vahendajaga. "Vahepeal oli rõõmus aeg. Eesti läks, tõusis ja oli parim, aga praegu on maailm kuidagi nii kurjaks läinud."

Peavalu tekitavad ka Skandinaaviamaade tellijad. Sellega nõustuvad ka teised tootjad ja puitmajatootjate liidu juht. Partnerid põhjas on hakanud sihilikult alt vedama. Kogu raha Eesti tootjad alati ei saa, tasumata võib jääda 10 kuni 15 protsenti hinnast. "Ütlevad otse näkku, et mine kohtusse, aga sa ju ei tee seda, sest kohtus läheb sul kallimaks," lausus Randmaa. "See on reegel, oma paar aastat kindlasti. Arvan, et tänapäevaste projektiärimeeste planeeritud kasum. Nad on läinud sedavõrd ülbeks," kirjeldas Randmaa.

Ritsu võlgade kokkulugemine veel käib, praegu on firma võlgu vähemalt 400 000 eurot. Kohtule esitas Ritsu saneerimisavalduse aprilli lõpus ja kohus otsustas menetluse algatada 10. mail. Praegu koostab ettevõte saneerimiskava, mille peab esitama 9. juuliks.

Puitmajaliidu juht Lauri Kivil sõnas, et Ritsu saneerimine on signaal kogu ühiskonnale - tugevneb palgasurve ja kallineb materjal.

"Tööjõud ja materjal ei ole varem maksnud nii palju kui praegu. Kui palgasurve tõstab tootehinda, tuleb leida lahendused, kuidas ettevõtet efektiivsemaks ja kulubaasi väiksemaks teha," ütles Kivil.

Tema sõnul otsivad praegu lahendusi paljud tootmisettevõtted. Ritsu murede taga võib Kivili sõnul olla ka muu. "Kui toote hind kasvab kiiremini kui ettevõte saab või suudab muutuda, siis kerkib kindlasti investeerimisküsimus. Et kuhu fookus seda. Ritsus on läbi aja olnud päris palju tootegruppe: palk- ja elementmajad, metallitööstus. Meie sektoris on mõistlik tegutseda fokuseeritumalt," rääkis ta.

Kas Ritsu pääseb?

Saneerimised õnnestuvad harva. Veel eelmisel aastal kirjutas Äripäev, et saneerimisseadust peab muutma, sest on saanud saneerimiste põrumise tõttu plekilise maine. Kaubandus-tööstuskoja juht Mait Palts nentis toona, nagu teisedki, et ettevõtjad ärkavad liiga hilja. Kui saneerimismenetlus kümme aastat tagasi loodi, siis oodati, et ettevõtjad esitavad avalduse ajal, kui on veel võimalik firmat turgutada. "Praktika on pigem vastupidine ja positiivseid saneerimisi väga vähe. See on viinud saneerimise maine negatiivseks," ütles Palts.

Miks peaks Ritsuga teisiti minema? Usaldusväärset statistikat saneerimismenetluste õnnestumistest ei ole, kostis Ritsu saneerimisnõustaja Margo Lemetti. "Kui menetlus on algatatud õigel ajal ja saneerimiskava koostatakse eesmärgiga ettevõtte ajutised makseraskused ületada, on saneerimise õnnestumise tõenäosus suur."

Ritsul on keerulised ajad püsinud pikemalt. Aastal 2016 oli firma miinuses 112 000 euroga, aasta varem vaatas vastu ligi 148 000 euro suurune kahjum. Ritsu raskused tekkisid viimaste aastate kahjumist ja üleinvesteerimisest, selgub saneerimisnõustaja Margo Lemetti vastusest.

Kahjum kuhjus tema sõnul tootmise ebastabiilsest koormatusest ja kõrgetest tööjõukuludest. Peale selle said reaalsuseks äririskid välisturgudel - mitu partnerit vedas Ritsut alt. Investeeringute kohta mainis Lemetti, et Ritsu ehitatud uus tootmisliin seisab. Praeguseks on firma Lemetti sõnutsi teinud ümberkorraldusi ja töö on läinud efektiivsemaks. 2016. aasta majandusaruande järgi töötas Ritsus üle 70 inimese. Nüüdseks on ka töötajaid vähem, avaldas Lemetti.

Töötukassa Valgamaa osakonna juhi Merike Metsavase sõnul otsis Ritsu veel aprilli lõpus ehituspuuseppi. Praegu ei ole ükski Ritsu endine töötaja ennast töötuna arvele võtnud. Tööta nad ei jääks. "Puiduvaldkonnas on Valgamaal ka teisi tööandjaid, väga palju on puidutööstust Tõrva piirkonnas."

Randmaa on kindel, et Ritsu ei lõpeta pankrotis. "Me ei vähenda kellegi nõudeid, maksame kõik ära," lubas ta. Ettevõte otsib uusi lepinguid ja keskendub suurtele projektidele ning palkmajade tootmisele, elementmaju teeb vähem. Metallitööga lõpetas. "Toome kasumi tagasi majja," ütles Randmaa.