Euroopa üritab vältida laupkokkupõrget USAga

Kaubandustüli algas terase- ja alumiiniumitollidega, millele vastuseks kehtestas Euroopa Liit tollid USA kaupadele 3,2 miljardi väärtuses, näiteks teksased ja burbooni viski.

Praegu ähvardab Trump USA sisejulgeoleku tagamise argumendile toetudes kehtestada 25protsendilise maksu autode impordile. See lööks Euroopa Liidu kaubavahetust 50 miljardi euro ulatuses ja esmajoones saaks sellest pihta Saksamaa majandus.

Saksamaa autotöösturid on hoiatanud, et kaubandussõja süvendamine lööb kiirelt USA majanduse pihta, nimelt töötab Saksa autotootjate USA tütarfirmades 118 000 inimest ning suur osa seal toodetavatest sõidukitest läheb ekspordiks, kirjutab Reuters.

Üllatuslikult on Valge Maja ametnike seas autotollid väga ebapopulaarsed. Politico kõneles anonüümseks jäänud ametnikega, kes tunnistasid, et Trumpi nõunikud peavad autosektori kaubandussõda ohtlikuks, kardavad autode kallinemist ja mõjusid sektorile enne USA vahevalimisi. Ennekõike loodavad Valge Maja töötajad, et Junckeril on plaan, kuidas pakkuda autosektori tollide langetamist.

Euroopa Komisjon on kinnitanud, et oma pakkumisega Washingtoni ei minda. "Mul ei ole mõtet rääkida mingitest [eelseisva kohtumise] mandaatidest või pakkumistest, sest mingit pakkumist ei tule," vahendas Reuters Komisjoni pressiesindaja Margaritas Schinase sõnu. "Tegemist on kõnelustega, dialoogiga ning viisiga hoida dialoogi üleval," lisas ta.

Nii Prantsuse kui ka Saksamaa välisministrid on enne kolmapäevast kohtumist kinnitanud, et "relva ähvardusel nõudmistele" Euroopa Liit alluda ei kavatse. "Väga hea, et Jean-Claude Juncker peab Washingtonis kõnelusi ja otsib lahendusi, aga me ei astu läbirääkimistele püstolitoru ähvardusel. Ähvardustega lahendusi ei saavutata," hoiatas Saksa välisminister Heiko Maas.

Trumpi jutt halvast Euroopast, mis USAd ära kasutab ja seal lihtsat raha teenib, eriti ei päde, kirjutab Financial Times. Esiteks on ELi ja USA tollid võrdlemisi madalad. 2015. aastal oli see ligikaudu 3 protsenti USA kaupadele ning 3,3 protsenti Euroopast eksporditavatele kaupadele. Euroopa tollid sõiduautodele on küll kõrgemad, kuid selle vastu on USAs jälle kõrgem tollimaks veoautodele.

Kui Trump ütles, et kaubavahetuse bilanss on 150 miljardi dollari võrra ELi poole kaldu, siis siin on Briti ärilehe sõnul targem otsida põhjust USA teenuste ekspordi väga heast käekäigust, mitte Euroopa Liidu ebaausatest kaubandusreeglitest.

Kahjuks võib arvata, et USA ei tahagi eriti mingit kaubanduslepet või rahu, sest sealne börs ja majandus käivad praegu kasvusammul, mis annab Trumpi hinnangul talle lihtsalt lisakaarte Euroopa Liidu vastu bluffimiseks.

Samas on IMF hinnanud, et kaubandussõja laienemisel pihta saava majanduskindlus viiks maailma majanduskasvust pool protsendipunkti. Brittide keskpanga analüütikud, kes kindlasti arvestavad ka Brexitiga kaasneva ebakindlusega, kardavad kaubandussõjast aga maailma majanduskasvu vähendamist kahe protsendipunkti võrra.