Sunddividendide eelnõu kui saboteerimisvõimalusega virvarr

„See eelnõu tekitab väga palju võimalusi peatada kogu ühingu tegevs,“ nentis väikeomanike õiguste kaitsega tegelev advokaat Siim Maripuu Äripäeva raadio saates Triniti Eetris. „Näiteks on võimalik nõuda iga päev üldkoosoleku toimumist või hakata nõudeid esitama – võib tekkida olukord, kus üks omanik esitab hagi ja teine võtab tagasi,“ tõi ta mõned näited.

Maripuu sõnul läheb „virvarr“ nii suureks, et keegi enam ühingu põhitegevusega tegelda ei jõua ning selle asemel hakatakse kohtus käima. „Ja nüüd saab hakata veel vaidlema ühingu raha eest,“ nentis ta. „Tekib võimalus olla sabotöör, esitada pahatahtlikke ja kiuslikke nõudeid ning lisaks võtta kogu kasum etteõttest välja nii, et ühingusse ei jää pennigi näiteks töötajatele palga maksmiseks,“ lisas Maripuu.

Eelnõuga seoses on aga enim kriitikat pälvinud mõte, et väikeomanike kaitseks tekiks ettevõtjatel kohustus dividende maksta. „Näiteks võib tekkida olukord, et dividendide maksmiseks võetakse laenu,“ tõi ta välja ühe võimaliku probleemi. „Näiteks kui maksame kogu kasumi dividendieks, siis tekib küsimus, et millest makstakse ära tulumaks – tekib jabur olukord, mis muudab igasuguse äritegevuse võimatuks,“ selgitas ta.

Ka suuromanike huvide esindamisega tegeleva juristi Eli Lahesoo sõnul on kogu kasumi jaotamine ühingule koormav. „Oluliselt lihtsam on investeeringuteks raha leida osaühingu seest, kui otsida seda väljast,“ märkis ta. „Aga eks muidugi on tore, kui inimesel jääb raha kätte ja riik saab sealjuures kena kopika,“ viitas ta seadusandja tegelikule eesmärgile.

Maripuu sõnul tekitab küsimusi ka eelnõu sõnastus, mis lubab dividende mitte maksta siis, kui ohtu satub osaühingu jätkusuutlikkus. „Mul tõesti kahju, kui meil on ettevõtjaid, kes tegutsevad ainult jätkusuutlikkuse tagamise eesmärkidel. Eesmärk peaks olema kasumit teenida, et seda tulevikus veelgi võimendada,“ arvas ta. „Praegu tekib olukord, et kui tahame hakata McDonald’sit ehitama, siis esimesest putkast me kaugemale ei jõua – edasiteks investeernguteks vajaminev summa tuleb lihtsalt välja maksta.“

Lahesoo sõnul ei pruugi dividendide makse kohustus olla halb mõte, aga see võiks olla sõnastatud pigem nii, et teatud eelduste saabumisel tekib kohustus maksta, mitte, et kohustus on maksta ja teatud eelduste saabumistel võib mitte maksta. Samas jäetakse ka pärast muudatust äriühingule võimalus põhikirjas ette näha, et dividende maksma kohustav säte neile ei kohaldu. „Sätte praktiline väärtus on seega arusaamatu, see annab just kui õiguskaitsevahendi, samas kui ühingutel on võimalus väga lihtsalt sellest mööda minna.“

Lisaks sunddividendide kehtestamisele muudetakse eelnõuga aga ka teabeõigust. Seda nii, et teabeõigus võib muutuda relvaks osaniku käes. „Muutus seisneb selles, et kui praegu saab osanik küsida igasugust teavet ja juhatuse liige saab selle andmisest keelduda juhul, kui see ühingut kahjustab, siis pärast muudatust tekivad punktid, kus kahju enam hindama ei pea,“ rääkis ta.

Lahesoo sõnul pole tegemist lõpuni kinnise loeteluga ning seda võib laialt tõlgendada „Näiteks majandustegevuse kohta ülevaate andmise nõue võib tähendada, et ühing peab iga natukese aja tagant osanikele ette kandma, mis võib juhatusele väga koormavaks osutada, eriti kui aktsionäre on palju,“ tõi ta näite võimalikust probleemist. Samuti võib osanike hulka sattuda pahatahtlik konkurent, kes asub seejärel ühingut pahatahtlikke teabenõuetega koormama.

Suurema reguleerimist vajava probleemina näevad juristid pigem seda, kuidas teavet tuleb edastada. „Täna me ei räägi sellest, kuidas teabe andmine käib ja kuidas seda küsida,“ nentis Maripuu. „Õigus võib olla küsida, aga juhatus võib venitada, öelda, et on kaks kuud puhkusel, infot ei tule, minnakse kohtusse ning hiljem isegi kohtutäiturile makstakse pigem trahve, et infot mitte anda,“ rääkis Maripuu sellest, et õigus infot saada, ei täida ka täna oma eesmärki. Lõpuks kui info erineva pikkusega teekondade läbi pärijani jõuab, võib see aga olla aegunud.

Veel luuakse seadusemuudatusega osanikele võimalus ettevõttest lahkuda. „Hetkel tuleb väljumisel leida keegi, kes sinu osa ära ostaks või näha osaluse müük ja väljumine ette juba asutamisel tehtud kokkulepetes,“ nentis Lahesoo. „Nüüd aga tekib võimalus, et osaühing peab väljuja osa õiglase väärtuse eest ära ostma – see, milline väärtus on õiglane, on aga tõenäoliselt pikkade kohtuvaidluste küsimus,“ lisas Maripuu.

Tema hinnangul tekitab uus regulatsioon huvitava võidujooksu. „Üks hästi suur risk on see, et ühel hetkel kui mingid asjad hakkavad minema halvasti, tekib võidujoks, kes jõuab esimesena ära joosta,“ kirjeldas Maripuu ohtusid. „Tema on võitja, kuid teised peavad mõtlema, et mis allesjäänud vrakiga peale hakata.“ Lisaks kui osaühing omandab kellegi osa, peab ta maksma tulumaksu ning kui lahkujaks on suuromanik, võib osa väärtus koos tulumaksuga teha ettevõtte suisa varatuks.

Lahesoo lisas, et omanik ei saa väljuda, kui probleemi saab muul mõistlikul viisil lahendada. Seda, mis on mõistlik pole aga defineeritud ning ilmselt tuleb siinkohal sekkuda taaskord kohtutel.

Kõigele lisaks tekib igal osanikul nüüd võimalus esitada juhatuse liikme vastu nõudeid. „Praegu on loogika selline, et kui meil olemas nõukogu, siis aktsionärid saavad nõude esitada nõukogu liikme vastu, kes omakorda saab nõude esitada juhatuse liikme vastu,“ rääkis Maripuu. „Nüüd saaks üldkoosolek esitada nõude juhatuse, nõukogu liikme jt kes on kahjustanud ettevõtet, vastu,“ kirjeldas ta tekkivat olukorda. Ta lisas, et ka see võimaldab hakata esitama väikeosanikel pahatahtlikke nõudeid.

Ka ilma selle seaduse muudatusteta pole Maripuu hinnangul asjad hullud. „Praegune seis on umbes selline, et ta on natukene vähemusosaniku kahjuks,“ sõnas ta. „Aga tuleb arvesse võtta ka põhjuseid, miks väikeosanikul on väiksem osa – tema panus ühingu asutamisel on olnud väiksem või muud sellist,“ selgitas Maripuu ja lisas, et tihti kipubki nii olema, et heal ajal tahavad kõik raha ja hüvesid saada, kuid halbadel aegadel soovitakse, et just suuromanik midagi teeks või firma päästaks.

Lahesoo sõnul on aga ka praegu võimalused osanike vaheliste suhete reguleerimiseks täiesti olemas. „Tegelikult on igaühel võimalus oma õigusi kaitsta juba ärisuhtesse astudes, alati pole vaja kõike seaduse tasandil reguleerida,“ viitas ta sellele, et kõiges on võimalik varakult omavahel kokku leppida. Maripuu lisas, et täna seda võimalust juba ka üha aktiivsemalt kasutatakse. „Iga päev astub keegi advokaadibüroo uksest sisse, et teha kokkulepped juhuks, kui mõne osaniku elus midagi muutub ja ta soovib raha välja võtta.“

Lisaks on võimalik erinevad olukorrad läbi mängida ja reguleerida ettevõtte põhikirjas ning anda välja eelisaktsiaid või – osasid. „Kui keegi teab, et soovib koguaeg kasumit, on tal võimalik seeläbi ka kohe algul nii kokku leppida, samuti nagu on olemas erinevad osad ka hääleõiguses,“ selgitas Maripuu. Lahesoo lisas, et seadus ei saagi ette näha kõiki juhtumeid, mis konkreetses ühingus võivad ette tulla ning seda teavad kõige paremini vaid osanikud ise.

Saate “Triniti eetris” valmimist toetab Triniti.