Küberrünnakud, valimiste mõjutamine ja teised internetikuriteod ei ole Eesti jaoks väga suur murekoht, ütles president Kersti Kaljulaid CNBC-le.
- Kersti Kaljulaid Foto: Andras Kralla
CNBC kirjutab, et Eesti on välja arendanud laia digiteenuste võrgustiku, mis võimaldab 99 protsenti avalikest teenustest digitaliseerida. See tähendab, et tervishoiusektoris käib paberimajandus internetis. 99 protsenti ravimiretseptidest on digitaalsed, ka inimeste tervishoiuandmed on digitaliseeritud.
Kaljulaid rääkis CNBC-le antud intervjuus, et välised rünnakud Eesti e-riiki kõigutama ei hakka. Sinna hulka kuuluvad ka küberrünnakud Venemaalt. Venemaad on seostatud mitmete küberkuritegudega. Praegu uuritakse Venemaa võimalikku sekkumist USA 2016. aasta presidendivalimistesse.
„Me muretseme vähem kui teised, sest me alustasime oma kaitsmisega varakult. Meie inimestel on heal tasemel küberhügieen,“ rääkis Kaljulaid. „Riik on andnud ka garantii, et teenuste kasutamine on turvaline, see on osa meie digitaalsest identiteedist. Inimesed on aru saanud, et näiteks Facebook ei ole turvaline, sest sa ei tea kunagi, kellega sa tegelikult räägid,“ lisas president.
Selleks, et andmesüsteeme küberrünnakute eest kaitsta, on Eesti loonud väikseid andmebaase. Lisaks sellele on andmebaas loodud ka Eestist väljapoole. „Meil on kokkulepe Luksemburgiga, kus meil on andmekeskus, mis töötab nagu saatkond. Seal on kõigi eestlaste andmete koopiad. Andmekeskus on Eesti territoorium, samamoodi nagu on saatkond,“ rääkis Kaljulaid.
Eestist sai hiljuti ka esimene riik, mis kasutab riigi tasandil blockchain'i-tehnoloogiat. Iga aasta investeeritakse e-tervise programmidesse 20 miljonit eurot.
Seotud lood
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.