Keskerakonna valimislubadus tooks hapusid laene

Keskerakonna valimisplatvormi töörühma juht Tanel Kiik selgitas, et noorte perede vajadus ilma omafinantseeringuta kodulaenu järele on tõstatunud korduvalt Keskerakonna rahvakohtumistel nii linnades kui ka maapiirkondades. Kiik lisas, et noorel Eesti keskmist palka teenival perel, kes maksab Tallinnas keskmist üürihinda, on suhteliselt võimatu panna igas kuus kõrvale üle mõnesaja euro ning nii kulub korteri sissemaksu kogumiseks aastaid.

Kiige sõnul võiks selliseid peresid, kes omafinantseeringu vabastust vajaksid, olla hinnanguliselt kümneid tuhandeid, kuid nende reaalsed koduvahetused jaguneksid ilmselt ligikaudu kümne aasta peale. "Need on kõiksugused erinevad pered, kes elavad kas siis üüripinnal või on nad ühe lapsega pered, kellel on sündimas teine laps, ja tekib vajadus suurema eluruumi järele." Möödunud aastal kasutas KredExi vähemalt 10protsendilise omaosalusega noore pere käendust ligikaudu 1300 leibkonda.

Ka Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika vanemteadur Mare Ainsaar nentis, et mingisugust tuge on noortele peredele eluasemeprobleemide lahendamiseks vaja. Ainsaar märkis, et nende uuringud näitavad, et mure ebapiisava eluaseme pärast on põhjus, miks noored nii esimese kui ka teise lapse sündi edasi lükkavad.

"Ma arvan, et kõik meetmed tulevad kasuks, mis kindlustavad või vähemalt annavad signaali noortele, et sellega on kuidagi võimalik toime tulla. Peab vaatama, kui julgustav see konkreetne plaan on, kui on teada detailid," ütles Ainsaar siiski.

Kuivõrd Keskerakonna ettepanek on risti vastupidine Eestis praegu pangandussektoris kehtestatud nõuetele, siis keskpanga president Ardo Hansson seda ei tervita. "Ma arvan, et minu ametiaja üks suurim saavutus on olnud see, et me oleme saanud luua instrumendid, mis seavad kinnisvara- ja laenuturule mingid piiranguid, mõistlikud parameetrid, mis aitavad tulevikus suuremaid õnnetusi ära hoida," ütles ta.

Hanssoni sõnul suurendab kodulaenu omaosaluse kaotamine kogunõudlust, kodude hinnad hakkavad kasvama ning kuhjuvad riskid, mis võivad mõne aasta pärast realiseeruda. "Võib ka juhtuda, et kinnisvara soetamise taskukohasus satub löögi alla, kuna kõigil on järsku hästi kerge kinnisvara osta, aga sama kiiresti kinnisvara juurde ei tule. Siis me hakkame kuulma noortest peredest, kes enam ei saa kinnisvara soetada, sest hinnatase on eest ära jooksnud."

Hansson lisas, et praegu Eestis kinnisvarabuumist rääkida ei saa, sest kinnisvarahinnad on kasvanud umbes sama kiiresti kui majandus tervikuna ja ei ole näha, et pangad seda tagant kütaksid.

2015. aastal kehtestas Eesti Pank kommertspankadele kodulaenu väljastamise kohta nõuded, mis nägid ette, et laenusumma ei või olla rohkem kui 85 protsenti tagatiseks oleva kinnisvara väärtusest, Kredexi käendusel kuni 90 protsenti. Teine nõue oli, et laenusoovija kõik igakuised laenu- ja liisingumaksed kokku võivad moodustada kuni 50 protsenti tema netosissetulekust.

Tanel Kiik ütles ilma omafinantseeringuta laenuvõtmise suuremate riskide kohta, et iga laenu väljaandmisel hindab ennekõike pank, kas inimene on käitunud seni rahaliselt kohusetundlikult ning kas tal on piisav püsiv sissetulek.

Kiik märkis, et praegu on palju neid olukordi, kus 10protsendilist omafinantseeringut tagab kas vanemate korter, vanematelt laenatud raha või on sissemaksu jaoks võetud väikelaen. "See on noore pere seisukohalt majanduslikult kõige keerulisem olukord, kus on paralleelselt kaks laenu, mida maksta. Ei ole alust arvata, et need inimesed, kes saavad riigi käendusega laenu, oleksid mingis mõttes vastutustundetumad või riskantsemad kui need, kes praegu omafinantseeringut erinevatel viisidel pangale pakuvad."

Pindi kinnisvara müügipartner Peep Soomani hinnangul ei ole vahet, milline erakond sellise lubaduse välja käiks, sest kinnisvaraturu seisukohalt on see ajutiselt kindlasti turgu stimuleeriv, kuid pikas perspektiivis riskantne. "See suurendab kohe automaatselt potentsiaalsete halbade laenude osakaalu ja kui see osakaal mingil hetkel kriitilisest piirist üle käib, hakkab see mõjutama kõiki turuosalisi. Mina julgen öelda, et laenu võtku ikkagi need, kes on võimelised ka ise panustama. Ja kui nad ei ole võimelised ise panustama, siis nad panustavad lisatagatisega, mis on ka omakorda panus. Riiklik garantii ei ole lahendus."

Sooman tõdes, et tegelikult on kogu maailmas valitsustel komme stimuleerida turgu siis, kui see seda ei vaja. "Riigivalitsejad lähevad tihti eufooriaga kaasa ja hakkavad siis veel kütma, kui katel juba podiseb. Ma kujutan ette, et selline programm võiks ideaalis toimida siis, kui suur kinnisvaralangus on ära toimunud ja on näha, et turg enam ei kuku."

Majanduslikult loogilisem oleks Soomani sõnul see, et majanduskasvu ajal üürikorteris elades sääste kogutakse ning languse ajal madalama hinna ja 10protsendilise omafinantseeringuga laenuga kodu ostetakse. "See tundub palju loogilisem kui see, et küllaltki stabiilselt toimunud kasvufaasis hakata veel võimendama ostuintensiivsust. Majanduslikult ei tundu see ratsionaalne."