Finantsinspektsioon: trahvid rahapesu eest võiksid ulatuda miljonite eurodeni

Finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm ütles, et viimastel aastatel on Eestis rahapesu takistamisele suurt tähelepanu pööratud ning reegleid karmistatakse veelgi. Ta ütles, et mullu jõustunud rahapesuseadusega tõusis juriidilistele isikutele finantsalaste rikkumiste eest määratava rahatrahvi ülemmäär enam kui kümme korda, 32 000 eurolt 400 000 eurole.

Nõmme sõnul tervitab finantsinspektsioon muudatust, kuid tegelikult võiksid trahvid olla veelgi suuremad. „Finantsinspektsiooni hinnangul aitaks miljonitesse eurodesse küündivad trahvid paremini saavutada vajalikku heidutust, et tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks,“ lisas Nõmm.

Käesoleva aasta alguses jõudiski riigikogu menetlusse karistusseadustiku ja sellega seoses teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis lubab teha teiste seas krediidiasutustele kordades suuremaid trahve.

Viimasel aastal on korduvalt räägitud, et Eesti pangad on tõrksad mitteresidentidele pangakontot avama ning see takistab nende tegevust Eestis. Reeglina põhjendatakse seda rahapesuhirmuga. Nõmm ütles, et mitteresidendile pangakonto avamine või sulgemine on iga panga enda otsus. Ta selgitas, et reeglina peetakse mitteresidente suurema riskiga grupiks.

Siiski tõdes Nõmm, et osa krediidiasutusi on viimastel aastatel rahapesuriske pangale ning kogu ühiskonnale piisavalt teadvustanud ja kas lõpetanud või oluliselt piiranud distantsilt läbipaistmatu tausta või äriga mitteresidentidele teenuste osutamise, kui riskikontrolli süsteemid ei ole selleks piisavad. „Pangad on endiselt kasumit taotlevad ettevõtted, mistõttu meie hinnangul mitteresidente teenindav pangandusturg peaks konkurentsis ise kujunema, aga arvestades seejuures uut regulatiivset keskkonda,“ tõdes Nõmm.

Reuters vahendas täna uudist, et Taani poliitikud kaaluvad rahapesu tõkestamise seadust muuta plaanitust veelgi karmimaks ning seetõttu viibib ka lubatud seaduseelnõu. Karmistamise põhjuseks on Danske Banki rahapesuskandaal, mille kohaselt voolas panga Eesti filiaalist läbi 7,1 miljardit eurot musta raha. Nii Taani kui ka Eesti on rahapesu asjus algatanud uurimised.