Danske uurib 200 miljardi euro päritolu

Seda, kui palju on neist kahtlasi ülekandeid, pank veel ei tea, kuid praeguseks on alustatud 6200 kõige rohkemate riskiindikaatoritega kliendi uurimisega, kelle andmed on edastatud ka ametivõimudele, teatas Danske Bank börsile.

Neist 3500 puhul on kahtlus jagatud aadressiandmete osas, 1700 kliendi puhul on märkimisväärsed erinevused deklareeritud käibe ja ülekannete suuruse vahel, 500 on seostatud rahapesuskseemidega, 450 kliendi puhul tuvastati kahtlane käitumine ning 50 kliendi tehingud olid tehtud kahtlaste osapooltega teistes pankades.

"Ei ole mingit kahtlust, et probleemid Eesti filiaaliga olid oluliselt suuremad, kui me ootasime siseuurimise alustamise ajal. Uurimise tulemused on näitavad, et Eesti filiaalis toimusid vastuvõetamatud toimingud ning ka seda, et panga kontroll Eesti filiaali üle oli ebapiisav," ütles panga nõukogu esimees Ole Andersen.

Esimest korda oleks pank pidanud reageerima juba 2007. aastal pärast Sampo panga ostmist. Nimelt tegi Eesti finantsinspektsioon 2007. aastal kriitilise ülevaate Sampo panga mitteresidentidest klientide kohta. Lisaks teavitati panka kontserni tasemel Taani finantsinspektsiooni poolt, kes edastas kahtlused Vene keskpangalt, selgub Bruun & Hjejle advokaadibüroo koostatud uuringust.

Selles teabes juhiti tähelepanu "maksu- ja tollireeglite võimalikule rikkumisele," "lihtsalt kuritegelikule tegevusele, sealhulgas rahapesule," mille maht võis Vene keskpanga kahtlustuste järgi ulatuda "miljarditesse rubladesse." Danske pank vastas Taani finantsinspektsioonile, et lähtuvalt Eesti finantsinspektsiooni ülevaatest ei ole Danske Eestis seaduste vastu eksinud. Samuti kinnitati Taani järelevalvele, et siseaudit Eestis mingit kahtlast tegevust ei tuvastanud. Venemaa keskpanga info ignoreerimise tõttu kaotas Danske ka esimese võimaluse rahapesu vastaste meetmete tugevdamiseks.

42 töötaja ja agendi kohta tegi pank avalduse Eesti finantsinspektsioonile ning kliendiportfelli uurimise tagajärjel võib karta 8 endise töötaja puhul kuritegelikku tegevust, mis tõttu anti nende nimed üle Eesti politseile.

Raportis rõhutatakse samal ajal, et ka nende inimeste tegude kuritegelikeks osutumise korral ei saa väita, et tegemist oleks omavahelise kokkumänguga.

Danske tõi uuringu kokkuvõttes välja, et kahtlased ülekanded Eesti filiaalis said võimalikuks ainult seetõttu, et panga järelevalve- ja kontrollsüsteemid olid puudulikud, et sellisel hulgal mitteresidentide kontosid, nagu perioodil 2007–2015 Eestis peeti, ei oleks pangal tohtinud kunagi olla ega lasta sellisel hulgal ülekannetel sündida.

Ühtekokku kuulus mitteresidentidest klientidest porfelli 10 000 klienti, kuid koos mitteresidentidest klientide "omadustega" klientidega tõusis see arve 15 000-le, kokku olid nad teinud 9,5 miljonit ülekannet. Kõigi ülekannete kogumaht ongi 200 miljardit eurot.

Tegemist on eri klientidega kogu 2007-2015 perioodi jooksul, keskmiselt oli igal aastal pangal 3000-4000 taolist klienti. Eraldi väljatoodud 6200 kahtlase kliendi kohta märkis pank, et kõigi selliste klientide tehtud ülekanded on samuti kahtlased.

"Kui palju sellest 10 miljonist ülekandest võis olla kahtlane? Me ei tea, sest ülekanne-ülekanne haaval ei ole neid veel läbi käidud, kuid väga suur osa sellest 200 miljardist eurost on tõenäoliselt kahtlane," ütles Bruun & Hjelje advokaadibüroo juht Ole Spiermann.

Seda, kas ülekanded võivad olla seotud rahapesuga, see tähendab kriminaalsel teel saadud raha edastamisega, ei ole panga võimuses uurida, see jääb vastavatele ametivõimudele, lisas Spiermann, kelle sõnul nii palju kui nemad uuringu käigus nägid Danske Eesti filiaalis rahvusvaheliste sanktsioonide rikkumist nad ei tuvastanud.

Bruun & Hjejle advokaadibüroo uuringus Danske juhatuse liikmetele, nõukogu esimehele ega tegevjuhile ühtegi seadustrikkuvat tegu ette ei heideta. Uurimisest lähtuvalt on pank skandaaliga seotud töötajaid ja juhte Taanis ning Eestis hoiatanud, vallandanud, jätnud ilma preemiast ning vajadusel edastanud andmed nende kohta ametivõimudele.