Puust ja punaseks: läheneb tegeliku kasusaaja esitamise aeg

See kohustus tuleneb muudatustest rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduses, mis jõustusid käesoleva aasta 1. septembril, kirjutavad advokaadibüroo KPMG Law partner ja vandeadvokaat Karin Kaup ja advokaadibüroo KPMG Law ühinguõiguse jurist Argo Tasane. Uued jõustunud sätted toovad kaasa kohustuse välja selgitada ning avaldada äriregistris äriühingu tegelike kasusaajate andmed.

Andmed peavad avaldama enamik äriühinguid, sealhulgas ka mittetulundusühingud ja sihtasutused. Siiski ei ole tegeliku kasusaaja andmete avaldamise kohustus absoluutne - kohustusest on vabastatud korteriühistud, hooneühistud, börsil noteeritud äriühingud ning need sihtasutused, kelle majandustegevuse eesmärk on põhikirjas määratud soodustatud isikute või isikute ringi huvides vara hoidmine või kogumine ja kellel puudub muu majandustegevus.

Tegelik kasusaaja on füüsiline isik, kes omab otsest, kaudset või muul viisil teostatavat kontrolli ettevõtte üle. Otsene omamine on olukord, kus füüsiline isik omab ettevõttes 25protsendilist osalust pluss ühte aktsiat või üle 25 protsendi suurust omandiõigust. Kaudne omamine on olukord, kus üks äriühing või mitu äriühingut, mis on sama füüsilise isiku kontrolli all, omavad ettevõttes 25protsendilist osalust pluss ühte aktsiat või üle 25 protsendi suurust omandiõigust.

Tegelik kasusaaja võib peale otsese või kaudse omaniku olla ka selline isik, kes teostab muul viisil kontrolli äriühingu üle. Muul viisil kontrolli omamine on näiteks suurem kui 50% osalus konsolideeritava üksuse hääleõiguses või õigus nimetada või tagasi kutsuda enamikku tegevjuhtkonnast või kõrgema juhtorgani liikmeist.

Praktikas võib juhtuda, et pärast kõikvõimalike tuvastusmeetmete ammendumist ei ole õnnestunud tegelikku kasusaajat kindlaks teha ning puudub kahtlus, et selline isik eksisteerib. Samuti võib tekkida kahtlus, kas kindlaks tehtud isik siiski on tegelik kasusaaja. Taolistel juhtudel käsitletakse tegeliku kasusaajana äriühingu kõrgema juhtorgani liikmeks olevat füüsilist isikut. Kõrgema juhtorgani liikmeteks on seejuures eelkõige juhatuse liikmed ning nõukogu olemasolul ka nõukogu liikmed.

Enamikel juhtudel on tegeliku kasusaaja tuvastamine lihtne ning ettevõttel ei esine raskusi andmete sisestamiskohustuse täitmisega. Probleemsemad on aga olukorrad, kus ettevõtte omandistruktuur on keeruline ning ulatub ka välismaale. Näiteks on küsimusi tõstatanud olukorrad, kus Eesti äriühingu emaettevõte on välismaal noteeritud börsiettevõte.

Ettevõtjaid võib eksitada info, et börsiettevõtted ei pea avaldama tegelike kasusaajate andmeid. See väide kehtib üksnes Eesti börsil noteeritud ettevõtete tegelike kasusaajate avaldamise suhtes. Antud erand ei kehti aga juhtudel, kus Eesti äriühingu emaettevõte on välismaa börsiettevõte. Sellisel juhul jääb Eesti ettevõttele endiselt kohustus tegeliku kasusaaja andmed avalikustada.

Eelnimetatud juhtudel tuleb tegeliku kasusaajana esitada börsil noteeritud emaettevõtte kõik juhatuse liikmed ning nõukogu olemasolul ka kõik nõukogu liikmed. Sama kehtib ka olukorras, kus ettevõtte otsene omanik ei ole küll börsil noteeritud ettevõte, kuid omandistruktuuri hilisemas astmes asub börsiettevõte eespool, kui ükski füüsiline isik, keda saaks reeglite kohaselt ettevõtte tegelikuks kasusaajaks liigitada.

Tegeliku kasusaaja andmed tuleb äriregistrile avaldada juba antud kalendriaasta oktoobrikuu lõpuks ehk hiljemalt 30.10.2018. Juhul, kui esitatud andmed peaksid muutuma, tuleb uued andmed äriregistrisse kanda 30 päeva jooksul alates andmete muutumise kuupäevast. Kui tegeliku kasusaaja andmed püsivad samad, kinnitab äriühing, mittetulundusühing või sihtasutus andmete õigsust majandusaasta aruandega. Uue ettevõtte asutamisel tuleb edaspidi esitada tegeliku kasusaaja andmed koos ettevõtte äriregistrisse kandmise avaldusega.

Äriregistrile tuleb avaldada tegeliku kasusaaja isiklikud andmed nagu nimi, elukoht, isikukood ja isikukoodi riik, isikukoodi puudumisel sünniaeg ja -koht.

Kõige lihtsam on äriregistrile vajalikke andmeid esitada Eesti ettevõtte esindusõiguslikul isikul (nt juhatuse liikmel), kellel on ligipääs Ettevõtjaportaalile. Piisab sellest, kui vähemalt ühel ettevõtte esindusõiguslikul isikul on ligipääs olemas. Peale sisse logimist tuleb sisestada tegeliku kasusaajaga seonduvad vajalikud andmed ning ka kontrolli teostamise viis.

Juhul kui ühelgi ettevõtte esindajal Ettevõtjaportaali sisse logimise võimalust ei ole, tuleb tegeliku kasusaaja andmed äriregistrile esitada Eesti notari kaudu. Esindaja saab notaris allkirjastada vastavaid andmeid sisaldava avalduse ning notar edastab nimetatud avalduse äriregistri pidajale.

Olukorras, kus ühelgi ettevõtte esindusõigust omaval isikul ei ole võimalik Eestis notari poole pöörduda, võib volikirjaga ka mõnd teist isikut volitada. Sellisel juhul peab volitatud isikul olema võimalus Eestis notari poole pöörduda ning seal vastav avaldus allkirjastada. Volikiri peab vajadusel olema volitaja asukoha riigi notari poolt kinnitatud ning apostillitud (või legaliseeritud – sõltuvalt riigist). Apostilli ei ole näiteks vaja, kui volikiri kinnitatakse kas Leedu, Läti, Poola, Ukraina või Venemaa notari juures.

Oluline on ka meeles pidada, et kohustatud isikud (Eesti äriühing, kelle tegelikku kasusaajat määratakse) peavad endale üles märkima ja säilitama teabe kõikide toimingute kohta, mida tehti selleks, et tegelik kasusaaja tuvastada.

Tegeliku kasusaaja andmete õigeaegne esitamine on oluline, kuna seadusest tulenevad trahvisummad andmete esitamata jätmise eest on üsna suured.

Andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise puhul on trahvi suuruseks kuni 1200 eurot füüsilisele isikule ning 32 000 eurot juriidilisele isikule. Ülesmärkimise ja säilitamiskohustuse rikkumise puhul jääb füüsilise isiku trahv samadesse piiridesse, kuid juriidilise isiku trahv võib küündida kuni 400 000 euroni. Esialgu küll tegeliku kasusaaja andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest kedagi trahvima ei hakata, kuna sanktsiooni sisaldav seaduse säte jõustub alles 01.01.2019. Samas ülesmärkimise- ja säilitamiskohustuse osas on sanktsioonid juba kehtivad. Selleks, et vältida ebameeldivaid järelepäringuid ning sanktsioone, on soovitatav tegeliku kasusaaja andmed juba aegsasti äriregistrile esitada.

Maksuteabevara valmib Äripäevas koostöös juhtiva ärinõustamis- ja audiitorfirmaga KPMG Baltics, kelle tunnustatud maksunõustajad vastavad Teie küsimustele ka e-nõuandekeskuses. Peatoimetaja on Moonika Roogna.

Põhiteemad on maksumaksja õigused ja kohustused, tulumaks, käibemaks, aktsiisid, tollimaks, siirdehinnad, rahvusvaheline maksustamine. Lisaks saate lugeda ettevõtte maksustamisest, rahvusvahelise maksustamise põhimõtetest ja reeglitest ning füüsilise isiku maksustamisest.

Aastalitsentsiga saab

•ligipääsu igal kuul uuenevale teabevarale

•kasutada e-nõuandekeskust

•lisavõimalusena paberväljaande ja selle täiendused kord kvartalis

•e-uudiskirja Õigusuudised 10 korda aastas