Ettevõtjad sisserändekvoodi tükeldamisel sügavat mõtet ei näe

Ülemiste Keskuse juhi Guido Pärnitsa sõnul peaks kvoodi tükeldamise põhimõtted igal juhul hoolikalt läbi mõtlema, et plaanist rohkem kahju kui kasu ei tõuseks. "See proportsioon tuleb väga targalt jagada, mitte nii, et lööme kiriku keset küla," märkis ta. Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus kvooti jagatakse osadele liiga palju, teistele aga jällegi liiga vähe.

Pärnits tõdes, et võõrtööjõu nappus on ka tema sektoris – teeninduses – probleem. Praegu konkureerivad tema sõnul tööandjad töötajate pärast, töötajad omavahel aga mitte. "Tööjõupuudus tähendab tööjõu voolavust. Inimesed ei hari ennast, ei suurenda kompetentsi, sest nad saavad selle töö igal juhul kätte. Siis ei ole positsiooni kvaliteet enam see, milline ta võiks olla. Asi taandub selleni, et Eesti inimene, kes vääriks paremat teenindust, saab kehvema. Tööjõuturul peab olema konkurents, kui me ei suuda seda sisemiselt tekitada, siis võtame seda mujalt," arvas Pärnits.

Ta märkis ka, et hoolimata seadustes paika pandud piirangutest tulevad inimesed Eestisse töötama niikuinii – parem on tegelik olukord legaliseerida. "Kui sul on liiga ranged piirangud, siis häda ajab härja kaevu – hakatakse otsima, kuidas töötajaid nii-öelda poolillegaalselt sisse tuua. Legaliseerime selle asja ära, paneme mõistliku kontrolli peale, aga inimesi hoida vabas maailmas mingist kohast eemal, et ärge siia tulge – see ei ole nagu pikk mõtlemine," märkis Pärnits.

Probleemi näeb ta praegu ka näiteks ehitussektoris, kus on populaarseks saanud renditööjõu vahendusfirmade kasutamine. "Kas meil on siis vaja ehitajaid tuua Eestisse Poola vahendaja kaudu, kes riisub mingi lisaväärtuse ära," tõi ta näiteks.

Pärnitsa meelest võib tööjõupuudus halvimal juhul osutuda lausa majanduskriisi katalüsaatoriks. "Kui mul ei ole inimesi, ma ei saa äri teha, aga ma olen teinud investeeringuid.... see läheb edasi pankadeni välja ja kuhu iganes," hoiatas ta.

Hotellide ja restoranide liidu (EHRL) juhatuse esimees Verni Loodmaa ei uskunud samuti plaani mõistlikkusse. "Ei oska väga alla kirjutada sellele. Selle mõttega probleemi ei lahenda ja uut kvaliteeti ei loo. Pigem võiks kvooti suurendada," leidis ta. Loodmaa sõnul muutuvad tööandjate vajadused tänapäeval nii kiiresti, et korra paika pandud protsent kvoodist võib sektori tegelikule vajadusele peagi jalgu jääda. Ta märkis ka, et tegelikult ei võistle majutus- ja toitlustussektor otseselt ehituse ja tööstusega samade inimeste värbamise nimel.

Politsei- ja piirivalveameti ettepanek on järgmise aasta sisserände piirarvu määramisel seda jaotada nii elamisloa taotlemise põhjuse kui selle andmise aluse järgi. Samuti peaks kvooti aasta peale ühtlaselt laiali jagama. Praegu jagatakse elamislube sisuliselt "kes ees, see mees" loogika järgi. Ameti plaan ei vaja seejuures seaduse muutmist – piisab siseministri määrusest.

"Jaotuse kehtestamisega oleks võimalik tagada, et piirarvu jagub ka sellistes sektorites töötamiseks, kus taotluste maht suur ei ole, aga tööjõuvajadus siiski esineb (näiteks tervishoid ja haridus) ning ka ettevõtlusega tegelemiseks," märkis oma kirjas siseministeeriumile politsei- ja piirivalveameti identiteedi ja staatuse büroo juhataja Margit Ratnik.

Tänavu on sisserände piirarvu täitumise tõttu juba 344 korral keeldutud tähtajalise elamisloa töötamiseks andmisest ja 14 korral ettevõtluseks elamisloa andmisest. Piirarvu täitumise tõttu on tulnud elamisloa andmisest keelduda ka tervishoiu- ja haridussektoris töötamiseks. Eelmisel aastal täitus sisserände piirarv esimese poolaasta jooksul, tänavu aga juba märtsiks.