SEB: aeglasem majanduskasv ei ole veel kriis

Aasta on jõudnud sinnamaale, kus asutakse vaikselt saavutatut kokku võtma ja tegema plaane järgmise tarbeks. Sarnast vaadet maailmamajandusele proovib anda ka teisipäeval avaldatud SEB majandusprognoos Nordic Outlook. Kõlab küll veidi ümmarguselt, ent kokkuvõttes on 2018. aasta on olnud eripalgeline. Tõepoolest, kui näiteks USA on vaatamata kogu poliitilisele kärale suutnud näidata väga kiiret majanduskasvu, siis Euroopas on seis märksa nigelam ja nii mitmegi areneva majanduse käekäik on turgudel tänavu suisa paanikat külvanud. Aktsiaturgude suurenenud närvilisus on omakorda pannud osa inimestest ärevalt küsima, kas ees on ootamas järjekordne majanduslangus?

Kuid alustame maailmamajanduse säravaimast punktist Ühendriikidest. Selles, et USA majandusel läheb tänavu hästi, ei kaheldud üldiselt juba ka eelmisel aastal. USA tööturg on järjepanu tugevnenud ja töötuse määr langenud nüüdseks tublisti alla 4% taseme. See on lubanud majapidamistel suurendada tarbimiskulutusi ja soosinud ka investeeringute kasvu. Täiendava tõuke on Ühendriikide majandusele andnud presidendi viljeletav helde eelarvepoliitika ja maksukärped, iseasi, kas need riigile ka pikas plaanis kasuks tulevad. Kuigi tööhõivel on USAs läbi kõrgema tööjõus osalemise määra potentsiaali veelgi tõusta, saab SEB prognoosi kohaselt riigi majanduskasv lähiaastail olema siiski tagasihoidlikum.

Paljuräägitud kaubandussõja otsene mõju jääb piiratuks, kuid eksporti ja investeerimis¬valmidust mõjutab see siiski. Nii aeglustub majanduskasv tänavu oodatavalt 3,1%lt 2020. aastaks 1,9%ni. USA majanduskasvu hakkab aina enam ohjama ka karmistuv intressikeskkond. Juba täna on föderaalreservi peamine intressimäär Euroopa mõistes astronoomilise 2,25% juures. Kavakohaselt Fed intressitõusudega ka jätkab, jõudes 2019. aasta lõpuks 3% ja 2020. aastaks 3,25% tasemele.

Suurimat ärevust on käesolev aasta külvanud arenevate turgude käekäigu pärast. Seejuures on mured küllalt eripalgelised. Aasta esimeses pooles valutati südant USA intressitõusude pärast, mis tõstsid laenuintresse arenevate turgude ettevõtete jaoks, kes olid eelistanud laenata rahvusvaluuta asemel dollareid. Hiljem vaadati hirmuga Türgi liiri vabalangust ja kaubandussanktsioonide taaskehtestamist Iraanile. Kõige selle taustal ei väsita rääkimast Hiina majanduse jahtumisest, mis maailmamajanduse külili võib keerata. Nii pole imestada, et MSCI arenevate turgude aktsiaindeks kaotas jaanuarist oktoobrini enam kui veerandi oma väärtusest.

Suures plaanis näib see hirm olema siiski liialdatud. Tegemist on endiselt kiiresti kasvavate turgudega, kelle majandused on üldjoontes kindlamal alusel kui varem. Suur osa neist riikidest sõltub endiselt ekspordist USAsse ja Euroopasse ning seni, kuni lääneriikide majanduskliima püsib soodne, ei maksa suuremaid tõrkeid oodata ka arenevate turgude majandustes. Kuigi nii Indias kui Hiinas on lähiaastail oodata majanduskasvu aeglustumist, tuleb meeles pidada, et tegemist on marginaalse muutusega riikides, kus keskmine SKP kasvutempo jääb endiselt 6-7% juurde.

Kui 2017. aastal valdas Euroopat suur optimismilaine, siis tänavu on majanduskliima selgelt jahenenud. Mulluse 2,4% tõusu juurest aeglustus eurotsooni majanduskasv kolmandas kvartalis vaid 1,7%ni. Seejuures põhjustas kasvu aeglustumist tavapäraste süüdlaste nagu Itaalia kõrval ka Saksamaa, mille majanduskasv piirdus aastases võrdluses 1,1%ga. Suurima pettumuse on valmistanud euroala tööstustoodang ja eksport, mis on jäänud oodatust palju tagasihoidlikumaks. Konkreetsetest sektoritest on löögi all olnud heitmeskandaali mässitud autotööstus, mis tõstatab küsimärke Euroopa majanduskasvu senise vedaja Saksamaa tuleviku osas. Sellegipoolest püsib nii ettevõtete kui tarbijate majanduslik kindlustunne kõrgel tasemel, mis räägib mõõduka kasvu jätkumisest. Tänavu peaks euroala SKP veel suurenema 2,1%, aeglustudes 2019. aastal 1,9% ja 2020. aastal 1,8% juurde. See-eest saab kasv olema laiapõhjaline, toetudes nii eratarbimisele, investeeringutele kui ekspordile.

Euroala tuleviku üks võtmeküsimus on olnud, millal muudab Euroopa keskpank oma senist ülileebet rahapoliitikat. Kui varaostuprogramm lõppeb juba selle aasta detsembris, siis intressitõusudega on keskpank lubanud oodata vähemalt 2019. aasta suveni. SEB hinnangul alustab keskpank intressitõusudega järgmise aasta septembris, tõstes kõiki kolme peamist intressimäärasid ühtlase 0,25% võrra. Pankadele kehtestatud negatiivne intressimäär deposiitidelt jõuab nulli sama aasta detsembris. 2020. aastal on ees ootamas kaks tõusu, mille tulemusena peaks peamine refinantseerimisoperatsioonide intressimäär jõudma 0,75% tasemele. Tegurite, nagu Itaalia eelarvepoliitika või pisut aeglasem euroala majanduskasv, mõju keskpanga pikaajalisele rahapoliitikale ei tasu üle hinnata ja rahapoliitika normaliseerimise edasilükkamine eeldaks oluliselt dramaatilisemaid sündmuseid.

Eesti vaatevinklist on oluline märkida, et SEB on langetanud majanduskasvuprognoose meie peamiste kaubanduspartnerite Soome ja Rootsi jaoks. Vaatamata odavale kroonile, rekordmadalatele intressimääradele ja eelarvepoliitilistele stiimulitele, ei ole Rootsi majandus näidanud oodatud tulemusi. Eksportiv tööstus ei ole nõrga valuuta potentsiaali suutnud siiani ära kasutada. Eratarbimist pidurdab aga kinnisvaraturu ebakindel olukord. Eesti eksportijaid mõjutab jätkuv elamuehitusmahtude aeglustumine: uute elamuehitus¬projektide arv Rootsis langeb 2019. aastaks mullusega võrreldes enam kui 25%. Soomes on kahanenud eksportiva tööstuse optimism tuleviku osas, mis mõjutab ka siinseid tööstusettevõtteid. Soome majapidamiste tarbimise kasvu soosib töötuse edasine vähenemine, kuid palgakasv jääb endiselt tagasihoidlikuks.

Eesti majanduskasv aeglustus 2018. aasta esimeses pooles mulluselt pea 5%lt 3,5%ni. Kuigi üldpilt majanduses on endiselt hea, valmistab muret asjaolu, et kasv on tulnud suuresti ehituse ja üksikute tööstusharude kiiremast tõusust. Kindlustundeindikaatorid on eelmise aasta tipuga võrreldes alanenud, kuid ajaloolises mõttes veel kõrgel tasemel. Suurema kärpe 2019. aasta majanduskasvuprognoosis – 3,5%lt 3,0%ni – on sundinud tegema ennekõike just Eesti peamiste kaubanduspartnerite nõudluse aeglasem kasv. Täiendava surve paneb ekspordile Eesti aina kõrgem kulubaas. Juba 2016. aastal oli Eesti töötleva tööstuse palgatase üks Kesk- ja Ida-Euroopa riikide kõige kõrgematest. Põhjamaades on need numbrid muidugi kordades kõrgemad, kuid teistsugused on ka ettevõtted.

Kui Eesti tööstuses on valdav ärimudel olla allhankija või tütarettevõttena osa mõne suurema korporatsiooni tootmisahelas, siis Põhjamaade ettevõtted peavad elus püsimiseks kontrollima kogu toote väärtusahelat. Hetkel näib, et olulist tootlikkuse kasvu Eesti tööstuses ei pruugigi sündida ja selle asemel jätkub teenuste ekspordi tähtsuse tõus.

Siseriiklikest teguritest mõjutab Eesti lähiaastate majanduskasvu demograafia ja selle mõju eri sektoritele. Neist üks nähtavamatest on ehk kinnisvaraturg. Viimase aja väga aktiivse ehitustegevuse taga on suuresti just suur nõudlus uute korterite järele 1980ndate lõpu arvuka generatsiooni poolt. Samas on potentsiaalne ostjaskond oma tipu juba saavutanud ning märgata on osturalli aeglustumist, mis lähiaastail kiiresti süveneb. Kindlasti ei piirdu demograafia-efekt vaid kinnisvaraturuga, vaid mõjutab otsesemalt või kaudsemalt kõiki majandussektoreid, sealhulgas jaekaubandust ja vaba-aja veetmist.

Vaatamata majanduskasvu aeglustumisele jäävad tööturul olud kitsaks ka edaspidi. Väga kõrge tööhõive ja tööealise elanikkonna vähenemine survestavad tööandjaid tõstma palkasid, kuigi osaliselt tuleb see väiksema kasumimarginaali arvelt. Aeglasema kasvu tingimustes hakkavad nõrgad ettevõtted ka „välja surema“, kuid esialgu suudab turg vabanenud töökäed absorbeerida. Pikemas vaates peame aga harjuma olukorraga, kus 2-3% majanduskasv on Eesti jaoks päris hea tulemus.