Iru prügipõletuselt võivad kaduda toetused

"Direktiivi muudatused näevad ette, et kui liikmesriik ei suuda tagada jäätmete sorteerimist jäätmete raamdirektiiviga ette nähtud määral, siis tuleb neil lõpetada ka toetuste maksmine jäätmete põletamise eest," selgitas Euroopas jäätmekäitluspoliitikat lobistava huvigrupi Zero Waste Europe'i koordinaator Janek Vähk.

Eestis on prügi sorteerimise ja ringlusse võtmine pigem kehvapoolne – enamus prügist lõpetab prügimäel või Iru elektrijaamas. Viimasel ajal on selliste, Euroopa seaduste järgi kõige kehvemate lahenduste osakaal isegi kasvanud.

Praegu saab Irus põletamise eest toetust selle järgi, et energiafirma edastab riigile hinnangu selle kohta, kui palju nende juures põletatud segaolmejäätmetest oli orgaaniline (biolagunev) – ligikaudu 50 protsenti – ja selle järgi makstakse neile ka toetusi, rääkis Vähk. Kui jäätmete eraldi kogumine ei parane, siis on kahe aasta pärast sellega ka lõpp.

Küsimusele, kas Eesti Energia näeb ohtu, et neilt võidakse koostootmistoetus ära võtta, tõdetakse energiafirmast, et tööd on veel vaja teha küll ja küll.

"Vastavalt Euroopa Liidu jäätmeid käsitlevast raamdirektiivile on seatud 2020. aastaks eesmärk võtta olmejäätmed 50% ulatuses ringlusse. Selle nimel tehakse praegu tööd. Riigil on ideid, kuidas olukorda parandada ja meie mõtleme siin kindlasti kaasa. Näiteks oleks perspektiivikas biolaguneva materjali eraldi kogumise soodustamine," kommenteeris Enefit Greeni juhatuse liige Veiko Räim.

Keskkonnaministeeriumi hinnangul ainult biolagunevate jäätmetega nõutud 50% ringlussevõttu siiski saavutada on raske. Praegu kogutakse sorteeritult ligikaudu 16% plastpakenditest ja alla 15% biolagunevatest jäätmetest. Teoreetiliselt oleks võimalik nõutud tase saada kokku ka 70–80 protsendiga biojäätmetest, aga see on juba mastaabilt keeruline.

Koostootmistoetust maksti Enefit Greenile eelmisel aastal 3 miljonit eurot, mis ei ole kõigi riigis makstavate taastuvenergia toetuste 155 miljoni eurose mahu juures muidugi teab kui palju, aga arvestades, et Iru elektrijaamas tekkinud soe liigub edasi Tallinna kaugküttesüsteemis, lööb hinnatõus ikkagi paljusid.

(Eesti Energia täiendus loole: Konkurentsiameti kinnitatav soojuse piirhind sõltub ainult soojuse tootmise kuludest. Taastuvenergia ning koostootmise toetust makstakse vaid Iru jäätmepõletuselektrijaamas toodetud elektri eest. Seega ei tähendaks elektri tootmise eest antavate toetuste võimalik muutumine automaatselt muudatust sooja hinnas.)

Jäätmevedu see Veiko Räime sõnul mõjutada ei tohiks. "Irus energiaks töödeldavate olmejäätmete eest makstav tasu selgub jäätmekäitlejatele korraldatavate enampakkumiste käigus ning see, kas Iru jäätmeenergiaplokk saab või ei saa toetust, ei mõjuta olmejäätmete vastuvõtmise enampakkumise tulemust," kinnitab ta.

Arvestades, et sorteeritud prügi põletisse ei aeta, vaid tuleb muul viisil ringlusse võtta, võib Irus ka asjade eduka käigu puhul kohapealset tooret väheks jääda. "Teeme arvutuse, et kui 50% peab minema ringlusse, siis põletada üle 50% ei saa. Sellega peab Iru arvestama, et kohalik jäätmevoog on tulevikus väiksem," märgib keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma. See Eesti Energiat suuremat muretsema ei pane.

"Eestis toimub nii jäätmete sisse- kui ka väljavedu, sest suur osa liigiti kogutud jäätmeid taaskasutatakse väljaspool Eestit. Iru elektrijaamas töötleme elektri- ja soojusenergiaks sorteerimisest üle jäävaid jäätmeid ning vajadusel kasutame tooret ka väljastpoolt Eestit," selgitas Veiko Räim.

Kui riigist väljaviidavate jäätmete hulk kasvab, siis kasvab Räime sõnul ka toormena sissetoodavate jäätmete maht. "Oluline on, et Läänemere piirkonnas oleks jäätmete ladestamine võimalikult vähene ning järjest enam jäätmeid töödeldaks ümber kas taaskasutamise või energiaks töötlemisega. Eestis on Euroopa kontekstis jäätmeteke küllalti väike," lõpetas ta.

Janek Vähk märkis, et taastuvenergia direktiivi lisati muu hulgas põlevkivigaasi ja puidu koospõletamist silmas pidades veel üks klausel: et taastuvenergia toetused ei tohi mõjutada tooraineturgu. "See tähendab, et kui näiteks on olemas mingi viis kasutada ehituspuitu, aga see põletatakse taaskasutamise asemel kuskil elektrijaamas toetuste saamiseks ära, siis on tegemist tooraineturu moonutamisega," selgitas ta.

Küsimusele, kas see takistab kuidagi Eesti Energial ehitus- või hakkepuitu toormena kasutades toetusi saada, vastas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Ando Leppiman, et taastuvenergia direktiiv nõuab jäätmehierarhia järgimist.

"Iru elektrijaama puhul on seda teemat käsitletud riigiabi loas ja selle kaudu tehtud kindlaks, et järgitakse jäätmehierarhiat. Mis puudutab Narva elektrijaamades puidujäätmete kasutamist, siis selle eest toetust ei maksta. Ka ei ole see praeguste lepingute kohane statistikakaubanduse subjekt," lisas ta.

Kaupo Heinma keskkonnaministeeriumist ütleb, et taastuvenergia direktiiv ei ole kindlasti viimane, millega üht või teist poliitilist meedet jäätmeringlusest sõltuvusse seatakse.

"Jäätmete ringlussevõtt on Euroopa tasandil oluline, see on seotud ringmajandusega, seda põhimõtet integreeritakse paljudesse erinevatesse meetmetesse. See on tulevik, et jäätmemajandus ei ole iseseisev, vaid selgelt haakub muudesse teemadesse, nagu näitab ka taastuvenergia direktiiv," rääkis ta.

Kui Eesti Energia võib tõdeda, et jäätmete hinda sellised muudatused ei mõjutaks, siis keskkonnaministeeriumis see suuremat rõõmu ei pruugi valmistada. Eesmärk on saada ikkagi segaolmejäätmete hind pigem üles.

Üks riigikogus järge ootava jäätmeseadusega loodetud muutus ongi hinnastamine, mille tagajärjel peaks sorteerimata segaolmejäätmete hind tõusma kaks korda kõrgemale kui näiteks biolagunevate jäätmetel. "Kui biolagunevad jäätmed maksaks 5, siis segaolme peaks olema vähemalt 10 eurot, sellega saab motiveerida jäätmete eraldi kogumist," rääkis Heinma.

Põhiline küsimus on praegu ikkagi see, kas jäätmeseaduse muudatused jõuavad veel selle riigikogu koosseisuga vastu võetud või mitte. Kevadel keskkonnakomisjoni lauale seisma jäänud eelnõule lisandub küll erinevaid vastukajasid huvigruppidelt, kuid teise lugemiseni sellega jõutud ei ole.

Küsimusele, kas ministeeriumis tunnetatakse võimalikku poliitilist riski, et valimiste eel jääbki see eelnõu seaduseks muutumata, tõdeb Heinma vastuseks, et mitu huvigruppi on tõesti näidanud vastuseisu – korteriühistute liit, tootjad –, samas on kohalikke omavalitsusi, kes muudatusi jälle toetavad.

Kuivõrd ministeerium on pannud ette sundida kõiki majapidamisi ise plastpakendeid sorteerima, siis on see kindlasti muudatus, mis puudutab paljusid, aga Heinma sõnul peab Eesti saavutama eesmärgi, mis sai kokku lepitud 2008. aastal.