Krüptoraha parimad ajad on alles ees

Helsingis idufirmade festivalil Slush esinenud Stark veab ettevõtet Lightning Labs ja selle ümber kogunenud vabatahtlikest arendajatest koosnevat võrgustikku. Tehnoloogia nimega Lightning peaks lahendama ühe bitcoini olemuslikest probleemidest. Nimelt on krüptoraha plokiahel küllalt aeglane – ühes sekundis saab see keskmiselt hakkama vaid maksimaalselt seitsme tehingu edastamisega. Kui tahta, et bitcoini abil saaks ka Starbucksis kohvi osta – teise sõnaga viia see massidesse kui reaalne maksevahend –, on vaja välja mõelda mingi lahendus, mis muudaks krüptoraha skaleeritavaks.

Lightning pakub lahendust. Idee on selles, et kaks inimest saavad selle abil luua omavahel eraldi krüptoraha vahetamise kanali. Seal võivad nad teha kasvõi tuhat tehingut, millest "suurele" plokiahelale fikseeritakse aga vaid kõige viimane. Näiteks võiks selline kanal olla kahe äripartneri vahel, kes koostöö lõppedes esitavad plokiahelale nii-öelda lõpparve.

Kui Lightningu protokolli kallal on töötatud juba viimased neli aastat, siis esimese tarkvaraga, mis hõlbustab tavakasutajate ligipääsu krüptovaluutale, tuli ettevõte välja alles selle aasta märtsis. Oluline on aga märkida, et süsteem on juba edukalt töös – lihtsalt praegu kasutab seda vaid väike punt programmeerijaid ja teisi entusiaste.

"Mina mõtestan bitcoini-kontot justkui hoiusekontot. Selle kõrval töötab Lightning Labsi protokoll, mis on otsekui krediidikonto, millel tehakse igapäevaseid mikromakseid," rääkis Stark. Ettevõtte järgmine väljakutse on viia tehnoloogia mobiilseks. Selleks töötatakse välja rakendust nimega Neutriino.

Varem Stanfordi ülikooli lektorina töötanud Stark tõdes, et kuulis esmakordselt mõistet open source money ehk avatud allikaga raha juba 2010. aastal. "Krüptovaluuta teemaga on see jama, et kui ükskord sellega end seod, siis see tõmbab sind enda sisse," tõdes ta.

Starki meelest on sel kümnendil alguse saanud krüptoraha liikumine alles lapsekingades. "Olen käinud Slushil kolm aastat. 2017. aastal oli põhiküsimus bitcoini hind. Nüüd aga on lõpuks kätte jõudnud ehitamise periood," märkis Stark. Tema sõnul tuleb nullist üles ehitada täiesti uus finantssüsteem.

Praegu pidurdab krüptovaluuta tehnoloogia arengut eelkõige tavainimeste hirm uue ja tundmatu ees. Stark võrdles seda interneti varajaste päevadega. "Vajaliku infrastuktuuri rajamine võtab veel aega ja tuletan meelde, et ka internetti ei ehitatud ühe päevaga. 1970. aastate lõpus ja 1980. aastate alguses said inimesed isegi vihaseks, kui neile e-kiri saadeti, kuna leiti, et see pole päris õige viis asju ajada," meenutas Stark.

Kuigi viimastel aastatel on bitcoini hind tõusnud meeletus tempos ja viimasel aastal näinud tõsist langust, leiab Stark, et see on vaid lühiajaline võimendustsükkel. "Kuna oleme ehitajad, usume pikka perspektiivi. Eelmise aasta hinnatõus tõi palju meedia tähelepanu ja hüsteeriat, kuid tegelikult see vaid segas," tunnistas Stark.

"Tuletan meelde, et 2015. ja 2016. aastal, kui Lightning Labiga alustasime, oli bitcoini hind veelgi madalam, umbes 200 dollari juures," märkis Stark. Ta nägi hinnakõikumises paralleele 2000. aastate alguses lõhkenud dotcom-mulliga.

Lightning Labs kasvab vaatamata bitcoinituru "talvele". "Olukord meie kontoris ei erine üldistest trendidest – hoolimata sellest, et bitcoinile on löödud sisuliselt hingekella, oleme tegelikult inimesi juurde palganud," kinnitas Stark, kelle sõnul on bitcoini jahtumine toonud töökeskkonda palju lisaressurssi.

Palju abi on ka vabatahtlikest arendajatest, kes on liitunud näiteks ettevõtte Slacki kogukonnaga. "See on liikumine, millest on saanud igapäevane testimiskogukond, mis aitab meil palju kiiremini arendustega edasi minna. Näen igal hommikul, kuidas mõni neist postitab jälle uue rakenduse," märkis Stark.