Slush 2018: palju ideid, aga vähe Eestit

Helsingi messikeskus oli kahel päeval muudetud otsekui ööklubiks, kus kitsastes pluusides jõmmide ja lühikestes seelikutes neidude asemel olid miljoneid otsivad iduettevõtjad, raha jagavad investorid ja tehnoloogiahiiud. Slush on tõenäoliselt parim peegel, mis näitab, kuhu suunas liigub Põhjamaade innovatsioonisektor.

Teisalt pole Slush mitte üksnes Skandinaavia-vaatega kogunemine. Messikeskusesse olid rajatud ka mitme riigi ja regiooni alad. Esindatud olid näiteks Itaalia, Saksamaa, Hispaania ja Iisrael. Kaugemalt olid kohale tulnud Korea ja India idud. Eraldi nurga messialal olid saanud ka Moskva piirkonna ja Venemaa iduettevõtted.

Püüdsin küll otsida, kuid hämaralt, siin-seal laseritega valgustatud messialalt ei paistnud silma Eesti või EASi ala. Eesti ettevõtetest oli üldse esindatud vaid Fortumo ja sissevaate enda tegemistesse tegi Taxify asutaja Martin Villig. Rohkem Eesti ettevõtluse hõngu sel aastal Slushil ei tundnud.

Peamised teemad olid sel aastal 5G, millega seotud tehnoloogiaid ja lahendusi näitasid messil nii Telia, Elisa kui ka paljud teised kommunikatsiooniga tegelevad ettevõtted. Näiteks Elisa tutvustas oma messiboksis 5G-põlvkonnal põhinevat tehnoloogiat, mis aitab suurlinnades paremini mõõta õhusaastatust.

Teine peamine tehnoloogia oli virtuaalreaalsus ja kõik sellega seonduvad rakendusalad. Nii tutvustas Finnair virtuaalset lendamisvõimalust, kus Slushi külalised said võtta ette reisi Helsingist Los Angelesse ja Google näitas kaardirakenduse virtuaalversiooni. Kõiki virtuaalreaalsuseprillidega seotud lahendusi pole mõtet üles lugeda, sest neid leidus pea igal nurgal.

Samas peab nentima, et huvitavat riistvara oli Slushil sel aastal vähe. Boksides hõõgusid küll laiekraanid, mille ees särasilmil tootejuhid tutvustasid oma arengusuundi, näidates juba saavutatud tulemusi rüperaali ekraanilt. Teisalt polnud tõmbenumbreid, mis oleks toonud kokku külastajate masse.

See võib tuleneda ka Slushi kahemõõtmelisest olemusest. Nimelt on põhjanaabrite korraldatud ja tõenäoliselt regiooni suurim tehnoloogiamess ristand meie Robotexist ja Paide Arvamusfestivalist. Kahe päeva jooksul esines Helsingi messikeskusesse püstitatud kolmel hiigellaval sadu ettevõtjaid, kellest märkimisväärne hulk pidi pärast ettekannet suunduma hiigellavade kõrvale püstitatud "stuudiotesse", kus toimus mõnevõrra intiimsem küsimuste-vastuste voor.

Just ideede levitamine ja edukate tegijate kogemuste kuulmine ongi see, mis toob Helsingisse inimesed kokku. Kohal olid nii PayPali, Amazoni, Google'i kui ka teiste tehnoloogiaettevõtete tippjuhid. Samas peab tunnistama, et paljud arutelud jäid kas pealiskaudseks, kinnitades juba aastaid räägitud tehnoloogiatrende või olles jällegi liialt valdkonnaspetsiifilised ja algajatele lihtsalt arusaamatud.

Sestap soovitan kõigile esmakordsetele Slushi külastajatele teha enne Helsingisse sõitmist natuke eeltööd ja valida välja kaks või kolm kindlat teemavaldkonda. Kui minna messile ettevalmistamata ja sooviga lihtsalt kulgeda voos, siis võite saada kergemat sorti keskendumishäire, sest erinevaid teemavooge oli lihtsalt meeletult palju.

Teisalt on Slush ettevõtjate jaoks kindlasti hea võimalus anda enda tegemistele uus hoog. Nimelt püstitasid Slushi korraldajad kolmandikule messipinnast kohtumisala, kuhu minusugusel lihtsal ajakirjanikul kahjuks asja polnud.

Sestap on keeruline isegi spekuleerida, mitmekümne miljoni euro eest tehinguid ja investeeringuid Slushil sõlmiti. Kohtumisboksid ja lauad olid igatahes pidevalt täis närvilisi inimesi, kes proovisid põhjendada, miks just nende idee on järgmine tehnoloogiline imelugu.

Kokkuvõttes on see kindlasti aasta suursündmus tehnoloogiasektori ettevõtjatele ja arendajatele. Siiski on Slush rohkem insaiderite üritus, mitte EXPO, kus imetleda viimase aasta tarbetehnoloogia pärle.