Nädala lood: ärritav äri Facebookis ja kodulaenu hirmutav nõue

Äripäeva lugejaid huvitas, miks pahandavad Facebookis äritsejad ettevõtjat. Spordipoe Popsport! omanik Tarmo Kajandi leiab, et Facebooki gruppides uute asjadega äritsemine on läinud üle igasuguse piiri ja sisuliselt on see varjatud ettevõtlus.

Facebookis on hulgaliselt ostu- ja müügigruppe, kus käib tihe igapäevane kauplemine. Näiteks on Didriksonsi brändi jopede müügile keskenduvas grupis enam kui 30 000 liiget. Välja on kujunenud müüjad, kes teevad sageli suurtellimusi: selle jaoks teeb müüja postituse koos jopedega, mida pakutakse.

E-kaubanduse liidu tegevjuht Tõnu Väät nentis, et ka tema hinnangul on uute kaupade eraisikute aktiivne müügitegevus Facebooki gruppides probleem. Loe pikemalt artiklist "Facebookis äritsejad pahandavad ettevõtjat".

Ettevõtjad, kes ootavad siiani suvel toimunud Weekendi festivali korraldajatelt raha, said nüüd hoopis üllatava pakkumise: võtad võlast 25% või me läheme pankrotti.

Weekend Festival Baltic OÜ omanik John Rugemalira teatas kirjas partneritele, et ettevõtte pankroti vältimiseks saavad nad maksta ettevõttele, kelle ees neil võlg üleval on, kokku 25 protsenti tasumata võlast neljas võrdses osamakses.

Pakkumisest kuulnud ettevõtjad peavad seda naeruväärseks. Näiteks raha ootava räpipundi 5MIINUST liige Estoni Kohver loodab, et enam Weekendi ei toimu. Turvafirma G4S kavatseb aga üldse asja anda kohtusse. Loe pikemalt artiklist "Võlgades Weekendi pakkumine: maksame 25% või mitte midagi".

Eesti pangad jätavad kodulaenulepingutes endale õiguse lisatagatiste nõudmiseks ja nende mittesaamisel laenulepingu ülesütlemiseks juhul, kui olemasoleva tagatisvara turuväärtus väheneb. Eksperdi hinnangul on see ebaseaduslik, kui turuväärtus väheneb majanduslanguse tõttu.

Lepingu tüüptingimustest sellise sätte leidnud kliendil tekkis hirm, et panga nõue tähendab, et kui laenu tagatiseks seatava vara väärtus majanduslanguse ajal väheneb, võib laenuvõtjalt nõuda lisatagatisi, olgugi et majanduslanguse korral ei oleks kinnisvara väärtuse vähenemine kuidagigi laenuvõtja enda teha. Palvest sellised tingimused lepingus muuta või välja võtta pank aga keeldus. Loe pikemalt artiklist "Eluasemelaenu lisatagatise nõue on õigustühine".

2007. aastal alanud lugu huvitab lugejaid praeguseni, kui Swedbanki ja investorite vaidlus luhtaläinud Rumeenia põllumaadesse tehtud investeeringute üle jõudis novembri lõpus uude staadiumisse.

Tallinna ringkonnakohus jättis rahuldamata investorite 8,8 miljoni eurose nõude. Pikemalt saab lugeda artiklist "Kohus tegi Swedbanki Rumeenia afääris kannapöörde".

Investeerimishuviliste tähelepanu köitis Äripäeva välja mõeldud tegelane investor Toomas, kes tegutseb reaalse rahaga.

Esiteks otsustas Toomas suurendada enda osalust Norra naftatootjas Equinor. Vahepeal on suure languse teinud nafta hind, samuti tabas Equinori aktsiat nõrkusehetk. "Praegune aktsialangus mulle peavalu ei valmista. Vastupidi, tekitab hoopis ostuvõimaluse," selgitas Toomas otsust. Miks otsustas ta aktsiaid osta, saab lugeda pikemalt artiklist "Lükkasin tuhanded turule".

Teiseks kirjutas Toomas oma portfelli ühest aktsiast, mille väärtus on aasta algusest alates kasvanud üle 30%, tehes kordades ära kõigi Ameerika Ühendriikide indeksite mõneprotsendilisele tõusule. Jutt käib Microsoftist, mille osakaal on tema portfellis veidi üle 12% ja mis on sel aastal Toomase varasid tugevalt vedanud. Pikemalt saab lugeda artiklist "45 000 eurot nagu nipsti!".