Danske rahapesuskandaal: vahistatuid tuleb ilmselt juurde, arestitud üle miljoni euro eest vara

Keskkriminaalpolitsei juhi Aivar Alavere sõnul alustas politsei eile menetluse avaliku faasiga. "Kõiki toiminguid ei saa teha nii, et samal ajal meediat ja avalikkust informeerida," ütles Alavere.

Tema sõnul võeti eile kinni kuus ja täna neli inimest, kes töötasid välispanganduse üksuses, nii kliendihaldurid kui ka selle divisjoni juht Juri Kidjajev. Aivar Rehe hetkel kahtlustatavate hulka ei kuulu, lisas Alavere küsimusi ennetades. "Toonitan, hetkel ei kuulu," ütles ta.

Kidjajevi telefon oli täna hommikul välja lülitatud.

"Kedagi ei ole vahistatud, on 48 tunniks kinni peetud. Vahistamised otsustatakse tänase päeva jooksul," ütles Alavere.

Riigi peaprokurör Lavly Perling ütles, et otse öelduna on kinnipeetud esimene kaitsevall rahapesuvastases võitluses: kliendihaldurid, kelle tööülesanne on olnud hoida ära rahapesujuhtumeid, nendest teada anda, suhelda klientidega. Osa nendest nimedest kuulus ka nn Browderi nimekirja.

"Neil olid oma kliendid, juriidilised isikud, kelle kontosid nad haldasid, aga printsiibis nad tegelesid võrgustikuna."

Alavere sõnul olid Danskes printsiibis vastu võetud justkui kõik sisemised regulatsioonid, aga sisekontroll oli väga puudulik ja aastatepikkune tegevus oli süsteemne, koordineeritud ja eesmärgipärane – teenida tulu. Emapanga osaluses saab pigem kahelda: "See raha ikka lendas kohe kuskile kaugele minema."

Perlingu sõnul kahtlustatavete ring pigem suureneb. "Kellel on soov tulla ja rääkida oma osalusest skeemist, selle abistamisega hiljem arvestatakse," kutsus ta üles.

Kohtul on palutud arestida kahtlustatavate vara ja kuivõrd kahtlus seineb selles, et need inimesed on oma tegevuse eest võtnud kuritulu, siis selle ulatuses on ka taotlused kohtule esitatud. Summa küündib 1,5 miljoni euroni. Arestitud on pangakontodel olevat raha ja kinnisasjadele seatud hüpoteeke. On arestitud ka autosid. "Oleme analüüsinud inimeste sissetulekuid ja väljaminekuid ja oleme tuvastanud suurel hulgal teadmata päritolu sularaha."

Kõne all on kaks konkreetset rahapesuliini, üks puudutab Gruusiat, teine Aserbaidžaani, rääkis riigiprokurör Marek Vahing. Gruusias pandi toime kelmus ja Aserbaidžaanis maksukuritegu, mille kuritegelik raha oli vaja seaduslikuks muuta. Raha on pestud umbkaudu 300 miljonit.

Vahing rääkis, et 2017. aasta suvel oli uuriv ajakirjandus jõudnud päris kaugele oma menetlustega ja sellest oli kasu ka neile. "Uuriva ajakirjanduse roll Danske erinevate rahapesukahtluste väljatoomisel oli hea initsiaator edasistele tegevustele ja pean silmas ennekõike seda, et hakkas laekuma informatsiooni meile, mida meil varem ei olnud. Meil oli varasalves informatsiooni, aga 2017. aasta suvel hakkasime neid killukesi omavahel kokku panema. Kõige olulisemaks sai see, et tegevus oli süstemaatiline ja seda tehti raha eest, omakasu huvides, juriidiliselt väljendudes altkäemaksu eest. Nägime võimalust hakata asja lähemalt uurima. Otsustasime, et see asi tuleb ära menetleda," rääkis Vahing.

Vahing rääkis, et neil oli selge uurimisplaan ja kuivõrd infot oli äärmiselt palju, tuli teha valikuid. "Valisime välja väga konkreetsed rahapesukahtlusega ahelad ja püüame läbi nende ahelate välja joonistada rahapesijate tegutsemisviisi. Meil on mnetluses kaks kuritegu, mille ahelad oleme välja joonistanud. Kui 2018. aasta augustis saabus prokuratuuri Browderi avaldus, oli see täiendav tõend meile, et oleme õigel teel."

Alavere sõnul on koostöö Danske emapangaga olnud tihe, 7500 kliendi ja ca 25 miljardi ulatuses tehingute mahus. Danske ütles lõppraporti avalikustamisel, et ebaselge raha maht võib ulatuda 200 miljardini, aga nüüd on öeldud 25 miljardit, ütles Alavere.

Perling juhtis tähelepanu menetlustähtaegadele, kuivõrd tegu on üsna ammu toimunud kuritegudega. "Teeme nii kiiresti kui võimalik, aga kvaliteedis me järele anda ei saa. Püüame kohtu ette jõuda nii kiiresti kui võimalik kvaliteetse kohtuasjaga."

"Suure tõenäosusega kahtlustavate hulk suureneb. Arvestades probleemi tõsidust – see väljub Danske piiridest. Eesti finantssektori maine, Eesti maine tervikuna – loomulikult peame tegema maksimaalselt kõik, et tõde välja selgitada," ütles Alavere.

Riigikogu ōiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid ütles: "Prokuratuur alles avab oma kaarte, aga see, et pankurid viiakse ülekuulamisele seoses Danske rahapesuga on Eesti õiguspraktikas esmakordne ja minu hinnangul positiivne."

Danske Eesti üksusest liikus aastatel 2007–2015 läbi mitusada miljardit eurot kahtlase väärtusega raha. Juhtumi kohta on avanud uurimise Taani ja Eesti prokuratuur. Lisaks on pank uurimise all USAs.