Noored välismaalased: kuhu kaob meie pensioniraha?

Katerina Bogdanova on ehe näide sadadest noortest välismaalastest, kes viimastel aastatel Eestisse tööle on tulnud. Ta teenib juba üle poole aasta palka edukas rahvusvahelises idufirmas, kus igapäevaseks suhtluseks kasutatakse inglise keelt.

Nagu kord ja kohus, tasub Bogdanova oma palgalt kõik maksud ehk sotsiaalmaksu, tulumaksu ja töötuskindlustusmakse. Mõni aeg tagasi avastas ta palgalehelt ka 2%se kogumispensioni makse, mille liikumise kohta tal aga infot pole.

„Ma juurdlen peamiselt selle üle, kuhu 2% mu palgast läheb. Mul pole selle kohta õrna aimugi,“ märkis ta.

Bogdanova on küll kursis, et tegemist on teise pensionisambaga, kuid ta ei tea, kas või mis tingimustel ta seda raha tulevikus oma pangakontol näeb. Sama lugu on ka tema välismaalasest poiss-sõbraga, kes töötab ühe siinse ülikooli juures.

Välismaalasena pole Bogdanoval ka Eestis püsivat elamisluba. Praegune tähtajaline luba kehtib 2022. aastani. Seega Bogdanova esialgu Eestis viibimise kohta pikki plaane ei tee. Olles oma lühikese elu jooksul elanud-töötanud riikides nii Euroopa Liidus kui ka väljaspool seda, jõuab ta tõenäoliselt veel maailma eri otstes palka teenida.

„Praegu läheb mu ettevõttel hästi, aga nagu iga idufirmaga, ei tea kunagi, kui kauaks. Nende puhul ei tea kunagi ette, kas need kukuvad kokku või leiavad nad äri ajamiseks soodsama koha,“ räägib Bogdanova.

Küsimusi Bogdanoval aga jagub: „Mis saab sel juhul minu palgast makstud 2%st? Kas see jaotatakse hiljem ümber teistele Eesti pensionäridele? Või läheb see kuhugi reservfondi? Kuidas ma seda kasutada saan ja millal?“

Oma kolleegidega pole Bogdanova asja arutanud, kuid ta on üsna veendunud, et noored selle peale ei mõtlegi. Ühel päeval, kui nad Eestist lahkuvad, unustavad ka selle, et kuhugi kontole neile pensioniraha kogunes.

Mõne aasta Eestis töötanud hispaanlane Luis Cortijo valis küll endale ise kohustusliku pensionifondi, kuid temalgi puudub info, mis tingimustel ja kuidas ta raha tulevikus kasutada saab. „Ma loodan, et saan pensionile jäädes kasutada nii esimese kui ka teise samba raha. Kui aga aus olla, siis rohkem mul selle kohta infot pole,“ rääkis Cortijo.

„Ma loodan väga, et saan oma teise sambasse kogunenud raha kasutada ka juhul, kui kolin Hispaaniasse tagasi. Kuid ma pole sugugi kindel, kas see nii on ja kuidas see reaalselt toimuks,“ lisas Cortijo.

Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna nõuniku Kertu Fedotovi sõnul on teise samba reeglid kõigile ühesugused. Kui inimene on sündinud 1983. aastal või hiljem ja teenib sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, tuleb kohustuslikus korras panustada ka teise sambasse ehk tasuda 2% palgast, millele Eesti riik lisab omakorda 4%. Pensionile jäädes kehtivad välismaalastele samad reeglid, mis Eesti inimestele – teisest sambast saab hakata raha välja võtma, kui inimene on jõudnud riikliku vanaduspensioni ikka.

Mis saab aga juhul, kui inimene on Eestist ära aastakümneid ega huvitu või polegi teadlik oma teise sambasse kogunenud rahast?

„Kui inimene kogub teisest sambasse raha lühikest aega, siirdub mõnda välisriiki ja jääbki sinna, on tal pensioniikka jõudes võimalik ka teisest sambast raha välja võtta,“ rääkis Fedotov.

Kui aga inimene oma teise sambasse kogutud raha vastu huvi ei tunne, seda välja ei võta ja sureb, on Fedotovi sõnul temale kuulunud pensionifondi osakutele õigus tema pärijatel. „Viimastel on õigus ka osakud kohe tagasi võtta lasta ja see raha korraga välja võtta,“ lisas Fedotov.

Kui pärandi avanemisest on möödunud kümme aastat ja kohustusliku pensionifondi osakuid ei ole tagasi võetud ega pärija pensionikontole kantud, tunnistab registripidaja Fedotovi sõnul pärandvara hulka kuuluvad osakud kehtetuks.

Osakutele vastav raha jääb aga pensionifondi ja selle kaudu suurendab pensionifondi kõigi ülejäänud pensionikogujate osakute väärtust. "Seni, kuni registripidajal ei ole infot, et osakuomanik oleks surnud ja infot tema pärandi avanemise kohta, jäävad need osakud pensionifondi alles,“ kinnitas Fedotov.

Kuigi välismaalastest töötajate arv Eestis aina kasvab ja vanuse tõttu on üha rohkem neist sundkorras liidetud teise sambaga, pole Fedotovi kinnitusel riigil plaanis just välismaalaste teise sambaga liitumist või neile pensioni väljamaksmist eraldi muuta.

Erinevalt paljudest teistest noortest on Bogdanova oma pensionipõlve kindlustamisest väga huvitatud ja seega oleks ta valmis liituma ka kolmanda ehk vabatahtliku pensionisambaga. Selle puhul on tal aga samamoodi kahtlus, kas ja mis tingimustel ta seda raha tulevikus oma pangakontol näeb.

Kuigi Fedotovi sõnul ei piira Eesti seadused välismaalastel meie kolmanda sambaga liitumist ja reeglid samad, mis Eesti inimestele, tuleb silmas pidada üht olulist aspekti. Nimelt saab kolmanda samba suhtes kehtivaid maksusoodustusi kasutada vaid siis, kui selle sambaga liituv välismaalane on Eesti maksuresident.

„Vastasel korral kehtivad tema suhtes tema oma riigi maksureeglid, mis ei pruugi ette näha soodustusi mõne teise riigi pensionisambasse kogumisele,“ märkis Fedotov.

Kui noor inimene läheb esimest korda tööle ja hakkab saama sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, siis hakatakse tema palgalt kinni pidama ka teise samba makset. Noorel tuleks valida omale pensionifond ja esitada selleks kontohaldurile, näiteks panka, või registripidajale ehk pensionikeskusele valikuavaldus. Kui valikuavaldus jäetakse esitamata, siis loosib pensionifondi registripidaja. Infot selle kohta, millisesse pensionifondi sissemakseid tehakse, saab pangakontoritest kohapealt, aga ka internetipangast või pensionikeskuse veebilehe iseteeninduskeskkonnast www.pensionikeskus.ee, „Sisene oma kontole“.

Seega eeldatakse praegu, et inimene ise tunneb huvi selle vastu, kuhu tema teise samba sissemaksed lähevad.

Inimeste hulk, kellele pensionifond loositakse, on kasvamas, mistõttu tuleb hakata otsima lahendusi sellele, kas ja mil viisil oleks kõige efektiivsem inimese tähelepanu juhtida sellele, et ta on jätnud pensionifondi omale valimata ja saanud seega omale fondi loosiga. See küsimus ei puuduta spetsiifiliselt välismaalasi, aga kõiki teise sambaga liituvaid inimesi, kellele pensionifond loositakse.

- Väljamakseid teeb üldjuhul kindlustusselts pensionilepingu alusel (kogutud summa jääb 50–700kordse rahvapensionimäära vahele). Neid makstakse pensionilepingu alusel eluaegse annuiteedina, st pensionisaaja ehk kindlustusvõtja elu lõpuni. Elu lõpuni tehtavad maksed arvutab välja kindlustusandja.

- Kui kogutud raha on vähe ehk 1893–9465 eurot (10–50 rahvapensioni määr), on lubatud regulaarsed väljamaksed ka otse pensionifondist (fondipension). Väljamaksete puhul saab ka valida, kas soovitakse igakuiseid, kvartaalseid või ainult kord aastas saadavaid makseid.

- Erandjuhtudel, kui kogutud raha on alla 1893 euro (10kordse rahvapensioni määr), on võimalik see ka korraga välja võtta.

- Kui pensionikontole kogutud osakute koguväärtus on suurem kui 132 517 eurot (700kordne rahvapensioni määr), on osakuomanikul vähemalt 700kordsele rahvapensioni määrale vastava kindlustusmaksega pensionilepingu sõlmimisel õigus jätta ülejäänud osakud oma pensionikontole alles ning saada väljamakseid kindlustusseltsist ja pensionifondist korraga.

Allikas: pensionikeskus