ELi kaubamärk kaitseb ka seda, kuidas õlu klaasi voolab

Kuigi kaubamärgiste direktiiv võeti vastu pea poolteist aastat tagasi, hakkab uute ELi reeglite ülevõtmise tähtaeg liikmesriikide jaoks kukkuma alles nüüd. Riigikogu töölaual vastuvõtmist ootav direktiiv muudab brändile ELi märgise taotlemisel kahte olulist aspekti – vastutus kaubamärgi originaalsuse eest jääb ettevõtjale ja kaob ära kaubamärgise graafiliselt kujutatavuse nõue.

Vastutus kaubamärgi originaalsuse eest tähendab, et patendiamet ei pea enam tegema suhteliste aluste ekspertiisi. „Patendiameti ei kontrolli enam, kas soovitav kaubamärk ei riku mingit varem antud õigust. Ühest küljest saab registreeringu lihtsamini kätte, saab hakata nõudeid esitama ja inimesi kohtusse kaevama, aga teisalt peaks otsimise vaev jääma taotlejale,“ selgitas Õunapuu.

Patendivoliniku sõnul on praeguste andmebaaside abil võimalik saada juba kinnitatud kaubamärkide kohta päris hõlpsasti teavet. „Samas kui sa tahad hästi otsida, siis tuleb otsimisteenus sisse osta,“ nentis Õunapuu. Seejuures soovitab patendivolinik kõigil ettevõtjatel enne uue kaubamärgi loomist läbi teha kontroll, kas ei minda vastuollu mõne varasema brändiga. Seda isegi juhul kui kaubamärki ei soovita registreerida Euroopa Liidu tasemel.

„Euroopa Liidu kaubamärgid kehtivad kõikides liikmesriikides. Kui mõni Portugali restoran teeb endale ELi kaubamärgi ja pärast seda võtab mõni Tallinna restoran endale sama nime, siis tuleb välja, et ta tegelikult rikub seadust ning tema vastu võib tulla nõue,“ ütles Õunapuu, kelle väitel on Eestis päris palju sarnaseid juhtumeid ette tulnud.

Sestap tõdes patendivolinik, et kas või Eesti tasemel kaubamärgise kaitsmine on hädavajalik ning kohalikul tasandil pole see Õunapuu sõnul kallis. „Euroopa Liidu kaubamärgi taotlemine on kallim. Lõiv on 850 eurot, kui soovitakse, et seda teeb professionaalne esindaja, siis lisanduvad tasud, ja kaubamärgise registreerimise maksumus sõltub sellest, ka kui suurt kaitset soovitakse,“ sõnas Õunapuu.

Sellegipoolest nentis patendivolinik, et üha vähem jõuab temani Eesti kaubamärgise taotlusi ja üha rohkem soovivad ettevõtjad saada Euroopa Liidu tasemel kaitset enda brändile.

Nagu öeldud, kaotab direktiiv ära kaubamärgise graafilise kujutamise nõude. See tähendab, et kui varem käsitleti kaubamärgisena ainult paberile pandavaid logosid, fonte ja värve, siis nüüd lisandub ELi direktiiviga hulgaliselt märgiste liike.

Triniti advokaadi Karmen Turki sõnul on näiteks varem probleeme põhjustanud kõigile teada-tuntud filmitootja MGMi liikuv kaubamärk, kus ainsaks kuuldavaks heliks on ekraanile ilmuva lõvi möiratus. „Selle üle on peaaegu kõigis riikides vist kunagi vaieldud, kuidas seda on võimalik graafiliselt kujutada, aga ega ei olegi, sest muusikat on veel võimalik noodina graafiliselt kujutada, kuid sellist helilist kaubamärki mitte,“ selgitas Turk Äripäeva raadio saates.

Nüüd aga antakse ettevõtjatele Turki hinnangul suhteliselt vabad käed, kuidas taotlust esitada. „Piisab, kui bränd on näidatav mingil muul viisil ja see on üsna vaba vorm. Näiteks video, helisalvestise või pildina ehk enam ei pea olema ta selgelt graafiliselt kujutatav,“ rääkis Turk.

Sestap on nüüd võimalus kaubamärgina registreerida nii mustrit, liikumist kui ka pakendi kuju. „Hea näide on pisike Coca-Cola pudel. Näiteks ainult Coca-Cola teeb siis selliseid pisikesi 0,3-liitriseid pudeleid, kus need kriipsud, kurvid ja jooned on nii-öelda klaasi sisse juba pressitud,“ ütles Turk.

Samuti on tulevikus oluline kaubamärgitunnuse asetsemine tootel. „Tüüpiline on näiteks meeste kingade puhul, et mõnel tootjal läbib talda alati punane joon,“ rääkis Turk.

Advokaadi sõnul pole tulevikus Euroopa Liidu kaubamärgi puhul vähem oluline liikumismärgis. „Heaks näiteks on üks taotlus, mis oli väga huvitav. See koosnes ligi 20 väikesest pildist, mis igaüks oli natuke erinev ja tähistab seda, kuidas õlu klaasi valades nii-öelda tagasi põrkub,“ meenutas Turk. See tähendab, et kui Saku või A Le Coq filmivad reklaami, siis reklaamitegija peab vaatama, et salvestatud valamishetk ei rikuks Euroopa Liidu tasemel registreeritud kaubamärki.

Loovagentuuri Optimist juhi Magnus Lužkovi sõnul kontrollivad nad kaubamärgi väljatöötamisel, kas kusagil maailmas pole brändi juba kasutusele võetud. „Kui teeme kaubamärgi valmis, siis alati soovitame patendibüroo poole pöörduda, kuna meie seda teenust ei vahenda,“ selgitas Lužkov.

Põhjus on lihtne – loovagentuurides üldjuhul juriste tööl pole ja tavapäraselt kasutatakse professionaalset abi. „Kuid kaubamärgise õigus on väga oluline valdkond, sest muidu võib klient raha lihtsalt tühja kulutada,“ sõnas Lužkov.

Ta lisas, et ka loovagentuuri Optimist poole on pöördutud palvega kasutada nende kaitstud agentuurinime Saksamaal. „Natuke kattuva valdkonna ettevõte pöördus Euroopa Patendiameti kaudu meie poole ja küsis kas on okei, kui teeme Saksamaal sama asja. Meie vastasime, et ei ole, kuna võib-olla laieneme meie ise ka sinna kunagi,“ selgitas Lužkov.