Suur mure Soome turistiga

Restoraniärimees Martti Siimann peab koos äripartner Tõnis Siiguriga Harjumaal mitut restorani. Soome turistide arvu langus on tema sõnul selgesti näha. "Kindlasti on. Iga restoran tunnetab seda erinevalt – meie pole vanalinn ja kesklinn, kes masside peal käivad. Restoraniga NOA alustasime 5 aastat tagasi, teisel-kolmandal aastal leidsid soomlased meid üles. Statistikat ei oska öelda, aga kõhutunne ütleb, et nüüd on oluliselt langenud juba paar aastat," märkis Siimann. Suurem langus tuli tema sõnul just mullu.

Seejuures joonistub välja, et kukkunud pole ainult nii-öelda alkoturistide külastused. "Meil on pigem kvaliteetturist, on neid, kes tulevad spetsiaalselt meie pärast Tallinnasse. Paju villa on uue viinatee (Tallinn-Pärnu-Ikla maantee – toim) kõrval, aga see turist seal ei peatu. Kui ta nii hinnatundlik on, et euro pärast Lätti sõita, siis ta pole meie segment," tõdes Siimann.

Siimanni sõnul on viimasel ajal tekkinud veel üks murekoht, mida tajuvad eriti hotelliomanikud. Nimelt on Soome lehtedes tajuda vaenulikku suhtumist. "Eesti-suunaline propaganda, mis on siia tilkunud – paar artiklikest – on jäämäe tipp," märkis Siimann. Tema sõnul on Soomes sarnaselt Eestiga välisturism Venemaa suunalt langenud, mistõttu rõhutakse siseturismile. "See on sihikindel tegevus, et jääge ikka siia, mida te sinna Eestisse ronite. Hind pole ka enam nii suur argument, nagu varem," tõdes Siimann.

Ka hotellide ja restoranide liidu juhatuse liige Verni Loodmaa tõdes, et on Soome lehtedes Eesti-kriitilisi lugusid näinud. "Kuidas nüüd öelda...meelelahutuslikes ajakirjades. Kultiveerivad seda, et Eesti ei ole enam sihtriik, ja eks neil ole teatud osas õigus. Me ei peagi olema odav, vaid atraktiivne sihtkoht," toonitas ta.

Nordic Hotel Forumi tegevdirektor Feliks Mägus näeb probleemi komplekssena – ühele faktorile seda taandada ei saa. "Üks on elukalliduse tõus, muuhulgas aktsiisidega seotud, aga mitte ainult. Soome majandusel läheb hästi, töötuid on vähe – ei saa käia Eestis," märkis ta. Samuti on Mägusa sõnul aastakümneid Eestit külastama harjunud soomlaste kõrval peale kasvamas uus põlvkond.

Mägus tõi aga välja ka keeleküsimuse – kuigi Eesti on endiselt ainuke riik maailmas, kus Soome turist emakeelega hakkama saab, on Eesti noorte seas soome keele oskus langenud. Viimast probleemi toonitas ka Siimann. "Tänapäeva noored ei räägi soome ja vene keelt. Turistid aga eeldavad, et saavad kodukeeles rääkida," märkis ta. Siimanni sõnul loob see fooni, justkui oleks teeninduse tase langenud. "Loen vene blogisid, intervjuusid - kiidavad, et menüüd on vene keeles, aga samas teenindajad ei suuda rääkida."

Kuigi Siimanni sõnul proovivad nemadki teenindajale keelt õpetada, on see tänapäeval raske. "See ei ole nii, et kahe kuuga õpid ära. Ise õppisin Soome telekat vaadates – nüüd pole selleks mingit põhjust," märkis ta.

Siimanni sõnul on nn "viinaturist" minema aetud, aga rohkem raha Eestisse jätvate konverentsituristide püüdmiseks ei tehta piisavalt. "Konverentsiturismi arendus vindub. Räägitakse, aga ühtegi suurt sammu pole tehtud, näiteks Linnahalli. Peaks tegema suurelt ja kohe," tõdes ta.

Verni Loodmaa märkis, et konverentsituristide eest võitlevad kõik suuremad regiooni linnad. "See turist jätab sihtkohta oluliselt rohkem raha, jääb riiki kauemaks, raha kulutamise taluvuspiir on natukene parem kui tavalisel puhketuristil. See avaldab mõju ka restoranide käibenumbritele," tõi ta välja.

Loodmaa sõnul on endiselt kõige realistlikum konverentsikeskuse projekt Linnahall, mille arendamine on aga teadupärast toppama jäänud. "Ma loodan, et seda mõtet ei panda kalevi alla. Eks keskustega tegelevad ka Riia ja Vilnius. Oleks väga oluline, et Tallinnas saaks see esimesena valmis," sõnas ta.

Üks abinõu meie turismisektori toetamiseks oleks Loodmaa sõnul ka liigkõrge maksukoormuse vähendamine. Siin tasuks tema sõnul eeskuju võtta just Põhjamaadest, kus sektori konkurentsivõime tugevdamiseks käibemaksuerisusi kasutatakse.