Rahapesuskandaal võib panganduses jõujooni nihutada

Bigbanki juhatuse liige Martin Länts ütles, et suurte pankade Eesti turult lahkumine on kohalikule tarbijale kindlasti kahjulik, sest mõjutab laenude kättesaadavust eraisikutele ja ettevõtetele. Ta viitas statistikale, mille järgi on viimase aasta jooksul olnud kergelt tõusus nii keskmiselt välja antud tarbimislaenude kui ka eluasemelaenude krediidikulukus. "Sama ei saa öelda meie naaberriikide kohta," ütles Länts.

LHV Groupi nõukogu liige ja aktsionär Raivo Hein tõdes, et Danske lahkumine on juba ärilaenud kallimaks teinud. "Kui me vaatame Euroopa pangalaenude intresse, siis neil ei ole aasta jooksul sellist tõusu olnud, nagu meil siin Eestis on. Danske on seda asja juba nii või naa mõjutanud,“ rääkis Hein. Ta märkis, et kui kõrgema laenu võtjaid ei oleks, ei saaks Eesti pangad ka kõrgemat intressi küsida.

LHV aktsionär Lauri Meidla hindas, et ärilaenude marginaal tõuseb Swedbanki poleemika pärast minimaalselt 0,1%.

Meidla hinnangul mõjutab Swedbanki ümber toimuv otseselt Eesti ärimaastiku aktiivsust, sest Swedbank on väga tugev turuliider. "Neil on olnud viimastel aastatel nagunii suhteliselt jäik raamistik, kuid nüüd muutub see veel jäigemaks. Kui blanketi sisse ei mahu, on raske edasi rääkida. Eesti ettevõtja kannatab.“

Meidla märkis, et minimaalselt on rahapesu teema õhus aasta-poolteist ning sellised asjad on väga pikaajaliste ja ka korporatsiooni kultuuri muutvate mõjudega. "Ainuke aktiivne pank on nüüd LHV. Teised on kas liiga nišikad või lihtsalt ei tee midagi.“

Meidlal sõnul on tal kahju Swedbanki töötajatest, sest motivatsioon kukub ning piirangud suurenevad. "Tellerid on teadmatuses. Äriklientide osakond ei julge 1 cm ka blanketist kõrvale kalduda. Ja juhid lihtsalt peavad ootama Rootsi käske.“

Meidla tõdes, et Eesti sattus kultuuriliste kruustangide vahele: ühelt poolt on meil naabrus Venemaaga, teiselt poolt tulevad Rootsist käsud. "Kümme aastat tagasi oli arusaam, et pangad osutavad teenust ja järelevalveorganid kontrollivad. Täna on olukord teine – vastutus on pankadel. Taanlased teevad siga, Rootsi hurjutab, Venemaa vihkab ja USA toetab meid, aga raske on siin meil nende naabrite vahel. Swedbanki ja Danske töötajad on siin kuupalga eest tankis. Skandinaavia tahab poliitkorrekselt suhelda Venemaaga, USAga, Euroopa Liiduga, aga meie oleme tankis. Kui midagi läheb valesti, kannatame meie.“

Meidla nentis, et pihta saab Eesti maine ning kannatab nii turism kui ka idufirmadel on raskem rahastust saada.

Põhjala pankade hädad võiksid anda kasvuvõimaluse kohalikele pankadele. Investor ja LHV aktsionär Lauri Meidla näiteks on täiesti kindel, et LHV sellest võidab. "LHV võidab muidugi sellest. Kontori ukse kõrval võib uusi juurdetulevaid kliente lugeriga loendada. LHV võidab kõige rohkem, SEB ja Coop ka,“ ütles Meidla.

Raivo Hein arvas, et LHV püüab kindlasti võimalusi ära kasutada. Luminor on tema sõnul juba küllaltki suur, kuid neil on pikaajaliselt väga kallis raha sees ning väga odavalt välja antud laenud, mis teeb teenistuse väikseks. "Ma usun, et ka nemad alla 3% intressiga ärilaene praegu välja anda ei saa. Sellel ei ole ka mingit mõtet."

Coopil on jällegi Heina sõnul väikese alles alustanud panga sündroom: kui omakapital on veel väike, siis väga odavalt raha laenata ei saa ja on vaja pigem hoiuseid korjata. "Ma usun, et küllap nad saavad jalad alla.“

Raivo Heina sõnul on kuulda ka sellist juttu, et mõned kohalikud finantsasutused kaaluvad pangaks saamist. "Ma arvan, et see olukord on nagu kaubanduses: turg on poode täis, aga Lidl mahub ikka vahele ära.“

Selles, kas siia võiks tulla mõni välisomanikega pank või sündida uus kohalik pank, ei ole Heina hinnangul vahet, uue panga tulek või tekkimine on tema sõnul alati positiivne. "Ega Luminori investeerimine viimaseks siin Eestis ei jää.“

Lauri Meidla märkis, et pikka aega pärast kriisi pidasime Skandinaavia tugevat tagatuba heaks, kuid nüüd näeme, et kapitali päritolul on mõju. "Ei ole hea, et 90% laenumahu taga on ühed ja samad riigid. Ja selle 90% laenumahu kasvu on kästud tagasi hoida,“ ütles ta. Meidla sõnul oleks normaalselt toimiva turu jaoks vaja siia tugevat USA panka, korrektset Vene panka, Saksa panka, Skandinaaviat ja ühte LHVd.

Coop Panga nõukogu esimees Jaanus Vihand tõdes diplomaatiliselt, et turule mahub alati uusi pankasid ning konkurents on igati tervitatav. Tema sõnul on fookuses see, missuguseid teenuseid ja tingimusi uus pank pakkuma hakkaks.

Bigbanki juhatuse liige Martin Länts tõi näiteid, miks oleks Eesti pangandusturul vaja konkurentsi elavdada: näiteks on Eesti pangandusturul tarbimislaenu intressid üle kahe korra kõrgemad kui Skandinaavias. Lisaks on pensionifondide tootlus kordades madalam kui näiteks Soomes või Rootsis, aga tasud on sealjuures kõrgemad. "See (tihedam konkurents – toim) jätaks Eesti tarbija taskusse iga kuu nii mõnegi euro rohkem," ütles ta.

Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna juht Jaak Tõrs märkis samuti, et konkurents on alati tervitatav. „Oleme viimastel aastatel näinud seda, et Eestis tegutsevate pankade seotus Põhjamaadega on vähenenud,“ ütles ta, nentides, et ei ole teada, et mõni pank oleks avaldanud soovi lähiajal Eesti turule siseneda.

Coop Panga nõukogu esimees Jaanus Vihand tõdes, et Swedbanki rahapesuga seotud spekulatsioonid on kahtlemata negatiivne uudis kogu sektorit silmas pidades. Seega ei tahtnud Vihand laskuda vestlusse sel teemal, kes võiks juhtunust enim kasu saada. Ta lisas, et pigem tähendavad niisugused juhtumid seda, et regulatsioone muudetakse pankade jaoks veel karmimaks. See omakorda toob lisakoormust ka klientidele.

SEBi juhatuse esimees Allan Parik ütles, et kliendid võiksid Swedbanki uudiste valguses mõista, miks pank palub regulaarselt klientidel oma andmeid uuendada ning sulgeb juurdepääsu internetipangale, kui seda ei tehta; või miks kliendiks asumisel tuleb täita põhjalik küsimustik ja prognoosida oma tuleviku käibeid. "Kõik see on vajalik selleks, et ausad kliendid saaksid hästi teenindatud ning kuritegelikud katsed avastatud," kommenteeris Parik.

Vihand rõhutas, et loodab Swedbanki tabanud süüdistuste puhul siiski, et tegu on meediakäraga.

Laiemas plaanis uskus Vihand, et kuigi Eesti pangandussektor on saanud mainekahju, ei laiene see edasi kogu Eesti mainele.