Ligi miljon eurot palgatõusudeks

Seni liikusid ettevõtjate makstavad keskkonnatasud kolme kohta: osa rahast sai ettevõtte tegutsemiskoha omavalitsus, osa liikus otse riigieelarvesse ja osa suunati KIKi. Näiteks sai KIK 2017. aastal 31,6 miljonit eurot. KIKi jõudnud raha oli sihtotstarbeline ning oli määratud keskkonnaprogrammi projektideks.

Kuid eelmisest masuajast oli jäänud olukord, kus keskkonnaministeerium ja tema allasutused taotlesid KIKilt enda projektide rahastamist ehk suur osa rahast liikus tegelikult riigile endale tagasi. Sellist läbipaistmatut süsteemi kritiseeris ka riigikontroll.

Riigikogus muudeti läinud aastal keskkonnatasude seadust ning kehtima hakkas see aasta alguses.

Keskkonnaministeerium soovis seadust muuta nii, et kogu seni KIKi saadetud raha kaotaks oma sihtotstarbe ja liiguks nagu harilik maksutulu riigieelarvesse. Kuid riigikogu keskkonnakomisjonis täiendati eelnõud selliselt, et KIKile läheb kindla suurusena summa, mis vastab eelmisel aastal vee erikasutusõiguse tasudest riigieelarvesse laekunud summale. See jääb 10–15 miljoni euro vahele.

Ülejäänud summad, mida on vähemalt samas suurusjärgus, läksidki ministeeriumi eelarvesse.

Nüüd on keskkonnaministeerium saatnud allasutustele kava palkade täiendavaks tõstmiseks sel aastal. Üheks rahastamise allikaks ongi märgitud n-ö KIKilt saadud raha. Kava järgi võetaks sealt 900 000 eurot.

Keskkonnaminister Siim Kiisler selles mingit probleemi ei näinud, sest ka varem olid tema kinnitusel KIKi kaudu rahastatud ministeeriumi ja allasutuste projektides palgakulud sees.

Kas tegemist on trikitamisega, et saite KIKilt raha enda kätte ja hakkate sellest kohe palku tõstma? „Vastupidi. Varem oli trikitamine projektide kaudu raha saamisega. Selle me lõpetasime ära,“ lausus Kiisler.

Kui palgaraha oli projektides sees, kas see oli siis ametniku põhipalgale lisatasu? „Osale kindlasti, jah. See sõltus projektist,“ vastas Kiisler.

Ministri sõnul on seadusemuudatuse järel läinud rahastamise süsteem ausamaks ja selgemaks.

Riigikogu keskkonnakomisjoni esimehele Rainer Vakrale tuli üllatusena, et ministeerium plaanib KIKilt üle tulnud rahast palgatõusu. „Me arutasime komisjonis, et sellest rahast ei ostetaks ministeeriumile autosid või ei korraldataks suvepäevi. Küll ei osanud me küsida, kas sellest tõstetakse palkasid,“ meenutas ta.

Vakra sõnul ei väida ta, et palkade tõusuks ei võiks seda raha kasutada, aga sellest oleks võinud ausalt eelnõu menetlemise ajal ka rääkida. „Nüüd ma saan ka aru, miks ministeerium tahtis KIKi rahastamise eelarvest vabaks jätta. Mul on hea meel, et suutsime suure osa KIKile siiski alles jätta,“ märkis Vakra.

Keskkonnakomisjoni liikme Urve Palo sõnul arutati keskkonnatasude muutmise eelnõud komisjonis mitu korda ja oli kahtlus, et mis selle rahaga tegema hakatakse, kui see n-ö vabaks läheb. Et kas ei hakka kannatama olulised keskkonnaprojektid, mis olid selle raha eest seni tehtud. „Sellest oli juttu, et raha ei läheks igapäevakulude katmiseks. Jutt oli ka, et nad saavad teha projekte, mida nad käisid seni KIKist taotlemas. Aga sellest küll juttu ei olnud, et sealt ministeeriumi ja allasutuste palkade tõusuks raha hakatakse võtma,“ ütles Palo.

Küll nõustusid nii Vakra kui ka Palo minister Kiisleri tõdemusega, et keskkonnaministeeriumi valdkonnas vajavad palgad tõstmist.

„Keskkonnavaldkonna palga mahajäämus võrreldes teiste ministeeriumite valdkondadega on suurusjärgus 10 protsenti. On selge, et keskkonnavaldkonnas on palku tõsta vaja. Ja on selge, et edaspidi on veel rohkem vaja tõsta, et seda mahajäämust katta,“ sõnas Kiisler.

Kava järgi lähekski selleks aastaks KIKilt ületulnud rahast 900 000 eurot lisapalgatõusuks.

Sellest plaanitakse keskkonnaministeeriumile 200 000 eurot. Fookus on suunatud ministeeriumi 80 töötajale, kelle hulgas on sisevaldkonna peaspetsialistid ja nõunikud, õigusosakonna nõunikud, samuti võtmeisikud ja ametikohad, mille palgatase on erandlikult madal. Keskkonnaministeeriumi hinnangul on ministeeriumi töötajate palk praegu avaliku teenistuse palgamediaanist väiksem 10 protsenti.