Reformierakond kasvatas eilsetel riigikogu valimistel erakonna toetust võrreldes eelmiste valimistega 1,1 protsenti (enne 27,7%, nüüd 28,8%) ning sai sellega 34 kohta riigikogus (+4). Samas pooltes ringkondades olid nad varasemaga võrreldes punases ehk said vähem hääli.

- Reformierakond suutis kõige enam parandada oma tulemust Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosas, kus saadi 26,3% häältest, mida oli 4,5% enam kui eelmine kord. Suurt rolli mängis selles isikumandaadi saanud Siim Kallas 8734 häälega. Foto: Andras Kralla
Kõige suurem võit tuli Reformierakonnale Tallinna kolmes ringkonnas: kui eelmistel valimistel sai Keskerakond pealinnas 17 186 häält enam kui Reformierakond, siis tänavu oli see vahe kõigest 4412.
Võrreldes eelmiste valimistega sai Reformierakond parema saagi veel vaid kolmes ringkonnas: Harju- ja Raplamaal (osakaal suurenes 2,9%), mida juhtis Kaja Kallas 20 083 häälega, Ida-Virumaal (+1,3%), mida juhtis Eerik-Niiles Kross 1101 häälega ning Tartu linnas (+1,1%), kus Urmas Klaas suurendas oma häälesaaki 4621 võrra. Ülejäänud ringkondades olid nad punases, kõige suurem langus tuli Lääne-Virumaal -3,2%.
Keskerakond seevastu suurendas oma häälte osakaalu seitsmes ringkonnas ning sai vähem hääli viies ringkonnas. Samas olid need viis nende jaoks ühed olulisemad ringkonnad. Muu hulgas tuli kaotus Ida-Virumaal (-11,1%, esinumber Yana Toom), Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita ringkonnas (-5,1%, esinumber Mihhail Kõlvart) ning Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosas (-3,4%, esinumber Raimond Kaljulaid).
Teiste ringkondade võidud ei suutnud kompenseerida suurimate ringkondade kaotatud hääli. Keskerakond sai seekord Eestis kokku 23,1% häältest. 2015. aasta riigikogu valimistel said nad 24,8% häältest.
Vastassuunaliselt liikusid sotsid ja EKRE - üks oli tervenisti punases, teine maalis kaardi täielikult roheliseks. Sotsidel tuli kõige suurem langus Kagu-Eesti ringkonnas (-12,6%). Sealne ringkonna vedur Ivari Padar kogus oma nõrgima saagi alates 1999. aasta riigikogu valimistest - viimatise 3992 hääle asemel sai ta seekord 1458.
Endine pikaaegne TÜ Narva Kolledži direktor, siseminister Katri Raik suutis 2116 häälega hoida Ida-Virumaal siiski enam-vähem sama tulemust, mille eelmine kord sai SDE, kui esinumbriks oli Jevgeni Ossinovski.
EKRE jaoks tuli suurim võit Kagu-Eestist, kus suudeti saada 15,1% võrra suurem osakaal häältest. Parim tulemus tuli Uno Kaskpeitilt (3802). Palju ei jäänud alla Jaak Madisoni juhitud Järva- ja Viljandimaa (+14,5%).
Vaata ka erakondade üldjaotust:
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Odav elekter ja tootmisvõimsuste suurendamine on kujunenud justkui Eesti Nokia leidmiseks. Majandusanalüütik Mihkel Nestor ja AVH Grupi tegevjuht ning endine Enefit Greeni finantsjuht Veiko Räim arutlevad, milline on selle Nokia mõju majandusele.