Kehv keelekasutus peletab kliente

Tallinna Ülikooli eesti keele professor Reili Argus nentis Äripäeva raadio saates “Eetris on Tallinna Ülikool”, et ettevõtete suurim probleem on kantseliidi kasutus kirjavahetuses. “Tihti on kirjad raskepärased ja hakkavad pihta nii kaugelt, et lugeja ei saa aru, kuidas see temaga seotud on,” rääkis Argus. “Kantseliitlik väljendusviis tundub kirjutajale justkui õige, kuid tegelikult tähendab see, et kirjutamist ei mõtestata piisavalt, nii tulevad mängu liigsõnalisus, ületäpsustamine ja võõrapärased lausekonstruktsioonid, mis tekitavad lugejas võõrandumist ja viha,” nentis ta.

Lisaks on probleem teatud lausemallide kasutamine. “Kusagilt on midagi meelde jäänud ja siis kiputakse seda väljendit üle kasutama,” tõdes Argus. “Näiteks arvatakse, et korteriühistusse ei saa kirjutada, et “naaber lärmab öö läbi”, sest see on liiga lihtne, ja siis tahetakse kirjutada pidulikumalt stiilis “käesolevaga teatan, et naaber teostab rikkumist selles valdkonnas”,” tõi ekspert näite.

Argus toob välja, et kantseliit on oma olemuselt vana nähtus ning seda sisaldav väljendusviis on ühelt poolt justkui pidulik ja tähtis, kuid praegu on selle kasutamisel vinti üle keeratud. “Ma ei arva, et kirjutaja meelega kantseliiti kasutab, põhjus on psüühiline ehk inimene tahab parimat, kuid ei mõtle sellele, et see, mis on tema silmis ilus, ei pruugi seda olla lugejale,” selgitas ta. “Kantseliiti kasutades tahetakse olla tõsiselt võetavam.”

Lõpptulemusena ei saavutata soovitud tõsiselt võetavust, vaid pigem peletatakse kirja saaja eemale ega liiguta lähemale soovitud eesmärkidele. “Inimesed suhtuvad sellistesse kirjadesse halvasti ja see tekitab klientides vastumeelsust,” kirjeldas Argus kantseliidi kasutuse tagajärgi. “Lugeja distantseerib end lõpuks kirjutajast, mõtleb, et see pole tema jaoks, tegu on mingi ametliku värgiga, ega ole seetõttu koostööaldis,” lisas ta.

Heaks näiteks on Arguse sõnul kohtulahendid. “Ma ei ole näinud ühtegi, mis oleks absoluutselt selges keeles, kuid olen idealist ja arvan, et ka neid saab paremaks muuta,” nentis ta. “Olen ise koolitanud nii advokaate kui ka kohtusekretäre ja hiljem nende tekste uuesti lugedes saan aru, et need on läinud palju paremaks, lihtsamaks ja selgemaks.”

Argus rääkis, et tegelikult inimestele tuleb lihtsalt näidata, et lauseid saab sõnastada ka lihtsamalt. “Pole harjutud mõtlema, et sama mõtet saab öelda teistmoodi,” selgitas ta.

Sellegipoolest tundis Argus muret, et kantseliit levib üha laiemalt. “Arvasin varem, et see on omane vaid ametitekstidele, kuid nüüd märkan, et seda leidub juba näiteks reklaamides,” kirjeldas ta praegust olukorda. “On olemas raamatureklaam, mis algab sõnadega “käesolev raamat”, mul tekib küsimus, et kust otsast see raamat käesolev on, tegelikkuses ei ole see seda ei otseses ega ajalises mõttes,” tõi Argus näite ja lisas, et üha rohkem kantseliiti leiab sisuturundustekstidest.

Arguse sõnul harrastavad praegu juba kuuenda klassi õpilased kirjeldustes kantseliitlikku stiili. “Mõtlen tihti, kust see tuleb, aga kui õhtuti uudiseid vaatan, siis saan aru,” viskas ta kivi ka meedia kapsaaeda. Tihti saab kõik alguse sellest, et kantseliit sisaldub pressiteadetes. “Ajakirjanikud ei viitsi seda ümber sõnastada ja nii see paljuneb ja paljuneb,” ütles Argus.

Eksimuste põhjused seisnevad paljuski võõrkeelte mõjus. “Inimesed elavad inglise keele mõjuväljas ja tarbivad ingliskeelset ilukirjandust, see on põhjus, miks keskmine keeleoskuse tase on viimastel aastatel läinud halvemaks,” rääkis Argus. “Ka loovat teksti kirjutatakse liiga vähe ning ainult kohustuslikus korras,” osutas ta kirjaoskuse halvenemise võtmekohtadele.

Arguse sõnul on praeguseks ülikoolidesse jõudnud nutipõlvkond ning ta on referaatides täheldanud näiteks ilma tegusõnata lausete kasutamist. Nii leidub tudengite kirjatükkides kujundeid, mis on kõnekeelsed ega sobi korrektsesse neutraalsesse teksti. “Need probleemid ei esine ainult paaris töös, vaid kõigis,” tõdes Argus.

Väiksemate probleemidena nimetab ta kokku ja lahku kirjutamisel ning kirjavahemärkide asetamisel tehtud vigu. “Põhiline probleem on siiski selles, et ei suudeta enam korralike lauseid teha, ei saa aru, mida kirjutaja öelda tahab,” lõpetas spetsialist.