Alustavad ärid takerduvad õigusküsimustesse

„See on see, mida luuakse ja mis kuulub sellele ettevõttele, mitte IT-arendajale Juhanile või kellele tahes,“ tõi Blumfeldt näite.

Ja seejärel, sõltuvalt ettevõtte iseloomust, võivad esile kerkida ka mõned teised teemad. Näiteks, kui ettevõte käsitleb delikaatseid isikuandmeid, siis isikuandmekaitse üldmäärusega peab kõik korras olema. Leiutiste puhul peavad olema patendidokumendid korrektsed. Oluline on teada, et intellektuaalomandi puhul ei tule autoriõigused automaatselt kaasa, selleks on vaja eraldi lepingut.

Teatud põhimõttelistes küsimustes peaks kindlasti sõlmima aktsionäride või asutajate lepingu, isegi kui on näiteks kaks või kolm asutajat, kes on omavahel sõbrad. Igasugune kokkulepe peab olema piisavalt paindlik, mis võtaks arvesse ettevõtte asutajate panust, aga teisel aastal võib-olla on tiimi vaja lisanduda veel 50 inimesel ning mingi hetk peab olema seal ka investor.

„Põhiline, et ei läheks vaidluseks, et tegelikult mina lõin selle firma ja mina tõin investori ehk mina lasin selle karu,“ selgitas Blumfeldt ja lisas, et investor tahab näha, et kodu on korras ja tiim motiveeritud.

Idufirma Timey juhid Martin Möllits ja Laurent Läheb rääkisid, et neil läbirääkimised ettevõtete ja investoritega alles käivad, kuid dokumentidega on peagi kõik korras. Timey toodab tarka toidupakendile kleebitavat „parim enne“ indikaatorit.

Timeyl on osanikeküsimus lahendatud Laurenti ja Martini vahel võrdselt. „Me siiski alustasime seda koos ja siiamaani oleme teinud koos. Meie jaoks on hetkel ikkagi kõik võrdselt jagatud,“ selgitas Läheb. Indikaatori idee tuli küll Laurentilt, kuid elluviijaks oli Martin.

„Klassikalisel investoril on laua peal kusagil 50–100 projekti ja kui ta ettevõttest huvitub, siis sisuliselt jälgib ta kahte asja: kuidas tiim on motiveeritud ja kuidas asjad on loodud. Näiteks need, mis väidetavalt on Timey omad, et kas nad tegelikult ikka on,“ selgitas Blumfeldt.

Intellektuaalomandiõiguse alla käib nii autoriõigus kui ka patendi- ja kaubamärgiõigus, kus autoriõigus on see kõige põhimõttelisem asi, mis on vaja igal puhul ära lahendada. Mis puutub patenti, siis patendiameti koduleheküljel on väga mõistlikus keeles need küsimused lahti seletatud. Kui on vaja patenti või muid intellektuaalse omandi alaliike, siis seal ei tasu hulluks ka minna. Kuna see kaitse on riigiti, siis ei tasu päris 200 riigis selle eest maksta, arvab Blumfeldt.

Küsimuse peale, kuidas sellest aru saada, et patenti ei ole kuskil mujal registreeritud, vastas Blumfeldt, et seda saab hõlpsasti andmebaasidest vaadata. Mingis kontekstis võib see olla keeruline, aga kui on vaja kaitsta kaubamärki, siis on see üsna lihtne: on olemas Euroopa Liidu andmebaas ja Ameerika Ühendriikide, Hiina ja Jaapani omad saab ka kodulehekülgedelt kätte.

Patendi puhul on oluline see, et mida sa kaitsed. Kas kaitsed nagu Timey mingit keemilist lahendust, mingit seadet, mis seda toodab, või hoopis tootmist.

Timey asutaja Martin Möllitsa sõnul kaitsevad nad keemilist lahendust ehk temperatuurielementi ja kindlasti ka tootedisaini, tootmist ja ka üleüldist kontseptsiooni.

Üks suuremaid probleeme oli alguses Möllitsa hinnangul sertifitseerimine, sest osa firmasid nõudis neilt sertifikaati, et toode ikka töötab ja on ohutu. Sellega tegeletakse Timeys edukalt edasi.

Mõne ettevõtte puhul on sertifitseerimine elu ja surma küsimus, ilma CE-märgita põhimõtteliselt tegutseda ei saa. „Kui sa ikkagi toodad laste mänguasju, siis peab seal CE-märgis olema, sest keegi seda muidu ei osta,“ nentis Blunfeldt.

Kui rääkida GDPRist, siis suurem osa isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevatest kohustustest tuli ettevõtetele suure üllatusena. Siiani on palju ettevõtteid, kes ei tea, et see üldse olemas on. Öeldakse, et investorid vaatavad ka, kas GDPRiga on ikka kõik korras, sest muidu võib tehing isegi ära jääda.

Möllits selgitas, et nad ei ole andmekaitse määrusega väga tegelenud, aga neil ei ole praegu ka niisugust andmemahtu. „Meie puhul põhineb väga palju praegu usaldusel,“ ütles Möllits.

Eelmisel aastal tulid Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni initsiatiivil kokku 12 advokaati, kes panid seljad kokku ja töötasid välja alustava ettevõtte jaoks kokku 16 dokumenti alates autoriõiguste lepingust, asutamislepingust investori kaasamiseni välja, ja see teave on kõik Startup Estonia koduleheküljel olemas.

„See on küll inglise keeles ja võib olla keeruline. Keegi ehk aitab lahti seletada, et mis seal kõige tähtsamad teemad on, aga kõige olulisemad on ära kaetud,“ rahustas Blumfeldt.

Kuula saadet siit.