Väikefirmad jäävad riigihangete sentide mängus kaotajaks

„Riigihangete puhul on ikka põhimõte, et oleks kõige odavam, aga keegi ei vaata kvaliteeti,“ nentis Niit. Tema hinnangul ei tohiks eriti toiduainete puhul taga ajada kõige odavamat hinda, sest sageli on see toidu kvaliteediga seotud. Niisiis pole ka imestada, et näiteks koolilapsed nurisevad kehva toidu üle, kui hangetel võidavad üksnes kõige odavama pakkumise tegijad, ütles ta

Moosi- ja mahlatootmise ettevõtte Bacula juht Vahur Vuks ütles, et kohalikul tootjal on keeruline riigihangetel löögile saada, sest omavalitsused tahavad ühe hankega saada väga erinevaid toiduainete gruppe. Vuks tõi näiteks, et koolide ja lasteaedade toitlustamiseks hankeid korraldavad omavalitsused soovivad ühe hankega saada nii heeringat, kruupi, moosi, mahla ja piima. Kui väikeettevõtjal on pakkuda vaid moosi ja mahla, eelistatakse suuremat hulgiladu, mis suudab kõike korraga pakkuda.

Väikeettevõtja sõnul võidutsevad seepärast hangetel suured hulgilaod, kes tarnivad toodangu sageli ka välismaalt: Lätist, Poolast, Ungarist, Saksamaalt või teistest riikidest. Niiviisi võivadki sageli koolilaste toidulauale jõuda välismaised toidukaubad, ehkki samas lähedal võib olla väiketootjal pakkuda kohalikku toodangut.

RK Teeninduse toitlustusjuht Ülle Jahesalu ütles, et nad ei osta väiksematelt tootjatelt kogu aeg puu- ja köögivilja, sest kohalik toodang saab poole õppeaasta jooksul otsa. Samuti kaotab tema sõnul näiteks Eesti porgand vastu kevadet toiteväärtuse, muutub puiseks.

Ka Baltic Restaurants Eesti juht Aaro Lode ütles, et sageli ei saa nad Eesti tootjate käest kaupa osta, sest väikeettevõtted ei suuda tagada kooli toitlustamiseks vajalikku mahtu. Lisaks on mitmeid kaupu, mida polegi võimalik Eestist saada. Jahesalu ütles, ta pole siinsel turul kohanud ühtegi pirnikasvatajat. Lode märkis, et Eestis ei kasvatata aastaringselt paprikat.

Vuksi sõnul põhjendavad omavalitsused mahukate riigihangete korraldamist ning hulgiladude eelistamist sellega, et väiketootjatelt tellimisega läheb halduskoormus liiga suureks. „Nad tahavad, et kogu kaup tuleks ühest kohast, sest muidu esitatakse raamatupidajale liiga palju arveid,“ ütles Vuks. „See, et kohalik ettevõte ei saa kaupa müüa ja hääbub ning kohalikud inimesed lähevad vallavalitsuse ukse taha paluma toimetulekutoetust, see ei huvita vallavalitsuse hankekorraldajaid, sest nemad ei mõtle nii kaugele,“ pahandas Vuks.

Vuksi hinnangul oleks lahendus see, kui suured hanked jagataks tootegruppide kaupa väiksemateks osadeks. See annaks väiksematele ettevõtjatele parema võimaluse hangetel osaleda.

Eesti väike- ja keskmiste ettevõtete assotsiatsiooni asepresident Marina Kaas ütles, et Eestis ei ole seni rakendatud Euroopa Liidu väikeettevõtluse määruse põhimõtet, et suured hanked tuleks võimaluse korral jagada väiksemateks osadeks. Kuni praeguse riigihangete seaduse jõustumiseni oli selline praktika Eestis lausa keelatud, põhjusel, et hankijad võiksid seda kasutada hankekohustusest kõrvalehiilimiseks.

Kaasi sõnul tehakse riigihangete seadusele veel üks ravikuur, mille juures osaleb ka väikettevõtete esindaja EVEA ettepanekutega.

Kaas ütles, et riigihangetel ei tohi ainus ja kõige olulisem kriteerium olla hind, aga eriti ei tohiks see nii olla toidualaste riigihangete puhul, olgu see kooli-, lasteaia-, kaitseväe- või haiglatoit. „See ei ole vaid riigi raha, vaid eelkõige rahva tervise teema,“ rõhutas Kaas.

Tema hinnangul on absurdne olukord, kus maaeluministeerium ühe käega kulutab miljoneid kohalike väiketoidutootjate tootmise ja ekspordi toetamiseks ja teise käega lööb nende tootjate nina ees rahakotirauad kinni. “Eestis tehakse üldse väga vähe selleks, et väikeettevõtjatel oleks parem ligipääs riigihangetele ning see ei puuduta üksnes toidusektorit,” üldistas Kaas.

Äripäev kirjutab täna pikemalt, kuidas Tallinna linnas pole viis aastat kooli toiduraha tõusnud, mistõttu on koolisöögis vähendatud liha ja piima kogust, samuti kasutatakse Poola puu- ja juurviljasid. Lisaks minnakse üha enam üle kahele supipäevale nädalas, et toitlustaja ots otsaga välja tuleks. Loe pikemalt artiklist "Tallinn säästab – lapsed lürbivad lahjat lihakastet ja toitlustajad kiratsevad".

Tallinna linnapea Taavi Aas seevastu leidis, et alati on kõige lihtsam raha juurde küsida, ent mõni kool suudab selle väikese rahaga pakkuda lastele kaks korda päevas tasuta süüa, seega ei tasu tormata toetust suurendama.