Uuring: lahkumise põhjustab nõrk organisatsioonikultuur

Äripäeva erileht Firmapidu kirjutab, et ehkki pealtnäha on oma tööga paljud inimesed justkui rahul, osutavad CV Online’i uuringud, et ligi pooled eestlastest on endale aktiivselt tööd otsimas. Lausa 70 protsenti inimestest sirvib ühe kuu jooksul tööpakkumisi, aga ei kandideeri. Peamised põhjused, miks inimesed soovivad töökohast lahkuda, on mitte ootuspärane palganumber, liiga suur töökoormus ja nõrk juhtimiskultuur.

CV Online’i turundusjuhi Maris Viirese sõnul ei tunne juhid tegelikult oma töötajate vajadusi ja kui kõik on hästi, siis nagu polegi põhjust ekstra tähelepanu osutada. „Enamikul juhtidel puuduvad sotsiaalsed oskused, nad lihtsalt ei mõtle, et see inimene ühel hetkel enam ei jaksa, kui teda ei hoia,“ räägib Viires, lisades, et selliseid organisatsioone, kus juht ütleb, et täna räägime kõigepealt isiklikest asjadest ja tunneb huvi, kuidas töötajal päriselt läheb, on väga vähe. "Enamik ei taha võtta seda aega, et kuulata, kuidas su lapsel koolis läheb või kuidas vanaema tervis on. Aga kui hakkad rääkima isiklikel teemadel natukene, siis juba tekib see avatus ja suhe,“ leiab ta. Et niisugust suhtumist ravida ja muuta ettevõtluskultuur sotsiaalselt vastutustundlikumaks, lükkaski CV Online käima kaks kampaaniat: Kuldsüda ja Aitab halast.

„Aitab halast on olnud ärritav,“ ütleb Viires, „Oleme statistikat jaganud ja just töötajad elavad sellele väga kaasa, sest see on tõesti probleem. Juhid on natuke ettevaatlikuks muutunud ja neile alles hakkavad need protsendid teadvusesse jõudma.“ CV Online’i turundusjuhi sõnul on hästi tavapärane, et juhi peas on üks pilt, miks töötaja ettevõttest lahkub, aga tegelik põhjus peitub hoopis mujal. „Paljudel juhtudel on põhjuseks väga nõrk organisatsioonikultuur, aga seda ei julgeta oma juhile öelda. Nii arvabki juht, et töötaja lahkub sellepärast, et ei olnud võimalust karjääriredelil edasi tõusta või töö ei olnud sobiv.“

Saamatu juhtimiskultuur ning maskide kandmine tekitavad aga pingeid ning tagarääkimist. „Inimesed ei oska ka põhjendada, miks nad räägivad ülemusi ja kolleege taga, nad justkui vabastavad ennast sellest pingest,“ arutleb ta. Samas aga juhid janunevad tõetruu info saamise järele, tahavad teada, kuidas ettevõttes tegelikult asjad on. Miks muidu on värbamisseminarid kõik välja müüdud, inimesed tahavad teiste ebaedust osa saada, tahavad õppida, mis on läinud valesti, inimesed tahavad päris tõde, ei taha enam sellist maskeeritud roosat mannat, jätkas Viires.

Kuidas aga seletada stsenaariumi, kui sama inimene, kelles üks juht potentsiaali ei näinud, annab konkurendi juures superhead tulemust. Lihtsasti: hea juht tagasisidestab positiivset ja ehitab usaldust, mille tulemusel kasvab ka töötaja enesekindlus ja motivatsioon. Viirese sõnul ei ole tunnustamine kui selline kahjuks veel meie töökultuuri osa. Kuid teistest rohkem tunnustavad ja märkavad väiksemad ettevõtted, start-up’id ja kolmas sektor. „Suur enamik ütles, et nad ei tea üldse, et keegi neid tunnustataks. Mõned ütlesid, et nad tunnustavad ennast ise,“ kommenteeris Viires kuupikkuse Kuldsüdame kampaania tulemusi ja soovitas ettevõtetel pöörata rohkem tähelepanu sellele, millega töötajad rahul ei ole ja kuidas seda turunduse kaudu võimendada. „Turundus on selline valdkond, millel on tänapäeval tohutud tööriistad.“