Otse Moskvast: ebanormaalne, kui naabrid omavahel ei suhtle

Kohtumine algas kell 13.52, kohal olid ka olid välisminister Sergei Lavrov ja välisnõunik Juri Ušakov. Kaua see võib kesta, ei osanud keegi vastata, aga öeldakse, et tõenäoliselt rohkem kui pool tundi. Pärast kohtumist oodatakse ka lõunat, kus osa võib ka võtta Venemaa välisminister Sergei Lavrov.

Ajakirjanikke sisse ei lastud, kuid fotograafid ja operaatorid Eesti meediaväljaannetest said võimaluse pildistada kahe presidendi käepigistust.

Eesti välisministeerium teatas, et laual on arutlusel mitu teemat, aga rohkem infot saab alles pärast kohtumise lõppemist, kui Kersti Kaljulaid jõuab tagasi Eesti saatkonda, kus ta annab ka pressikonverentsi. Orienteeruvalt võib see juhtuda kell neli.

Ministeeriumi sõnul plaanib Vene pool kohtumisel arutada riikide kahepoolset koostööd ja rahvusvahelisi teemasid, kuid Eesti poolel on teemaks kahepoolsed suhted ning ÜRO ja Minski lepe. Kavandatava gaasijuhtme Nord Streami arutada kavas ei ole, kuid Eesti ja Venemaa piirilepet võivad presidendid mainida.

Kreml avaldas info kohtumise teemade kohta eile, teate järgi arutakse ka kaubandus-, majandus- ja kultuurialaste suhete arenguväljavaateid ning vahetakse mõtteid Läänemere piirkonna julgeoleku tagamise üle.

Kohtumisel Eesti riigipea Kersti Kaljulaidiga nentis Venemaa president Vladimir Putin ajakirjanikele, et kahe riigi juhi vahel ei ole pikka aega olnud kohtumisi. Ta lisas, et pole normaalne, et kahe riigi ametkondade vahel ei ole ametlikke kontakte, mistõttu vähenes eelmisel aastal kaubavahetus ligi poole võrra. Samas nägi Putin, et olukord on paranemas.

Kaljulaid tunnistas, et naabritel tuleb omavahel rääkida, ka siis, kui on erimeelsusi. "Teil on kahtlemata õigus, et naabrite vahel on olulised kaubandussuhted, ja nagu me teame, siis majandus suudab alati kohaneda meie poliitikute otsuste ja sammudega, mistõttu kaubavahetus on asunud uuesti kasvama," ütles Eesti president.

Kaljulaidi sõnul on ka aeg uuendada Eesti, Venemaa ja Euroopa Liidu vaheliste Euroopa eelarvest finantseeritud koostööprogrammi, leides, et nüüd oli parim aeg kohtumiseks.

"Eesti on ÜRO julgeolekunõukogu valitud liikmekandidaat. Eestist on viimase 30 aasta jooksul kujunenud multilateraalsetes organisatsioonides oluline konstruktiivne kaasarääkija ja ma olen kindel, et seetõttu on meil omavahel väga huvitav arutada ka globaalseid geopoliitilisi küsimusi, aga ka meie planeedi tulevikku, kliimaküsimusi, sest lähedaste naabritena vastutame me ka siinse piirkonna keskkonnahoiu eest koos. Ja piiriülesed kontaktid, mis puudutavad näiteks koostööd Peipsi järve küsimustes, on meil alati olnud väga head," ütles Kaljulaid Putinile ajakirjanike ees. "Aga nagu me mõlemad teame, siis kindlasti arutame me omavahel ka keerulisemaid küsimusi siis, kui meie head sõbrad, ajakirjanikud, on lahkunud."

Pärast kahe presidendi mitmetunnist kohtumist suletud uste taga andis Kaljulaid pressikonverentsi, kus ütles ajakirjanikele, et kohtumine Vladimir Putiniga oli väga hea.

"See oli tõepoolest väga hea kohtumine, kus ka keerulisematel teemadel räägiti pikalt, aga kogu aeg näidati üles vastastikust respekti. Vaatamata sellele, et esindati väga erinevaid seisukohti," teatas Eesti president. "Me leppisime kohtumisel selle kokku, et me jätkame suhtlemist kõikidel tasemetel ja kutsusin president Putinit 2020. aasta juuniks Tartusse soome-ugri kaheksandale maailmakongressile."

Kaljulaidi sõnul arutasid presidendid rahvusvahelisi teemasid, sealhulgas olukordi Ukrainas ja Gruusias. Omavahel räägiti, millised võiksid olla nende konfliktide lahenduste tuleviku stsenaariumid. "Ja loomulikult rõhutasin ma igal sammul ka Euroopa Liidu positsioone, mille eest Eesti ka seisab Euroopa Liidu liikmesriigina," märkis Kaljulaid.

Majanduskoostöö arutelu algas Kaljulaidi sõnul selle markeerimisega, et Eesti ja Venemaa peavad jääma kehtivate piirangute ja sealhulgas ka sanktsioonide režiimi raamidesse. "Aga see ei tähenda, et meil ei oleks võimalik edasi liikuda mõnes valdkonnas," nentis Kaljulaid. "Näiteks võiksime uuendada transpordivaldkonna lepingulist baasi, mis on iganenud. Tõstatasime ka topeltmaksustamise vältimise lepingu sõlmimise teema."

Kaljulaid ütles ajakirjanike ees, et ta arutas Putiniga väga pikalt ja äärmiselt tehniliselt Nord Stream 2 küsimust ja ka Euroopa gaasituru direktiivi muudatusi. See tähendab, et Nord Stream 2 peab ka merealustes osades, mis jäävad Euroopa Liidu territooriumist justkui formaalselt väljapoole, hakkama aktsepteerima Euroopa Liidus kehtivaid reegleid selleks, et oleks tagatud võrdne ligipääs turule ja vaba konkurents. "Lõppkokkuvõttes saime siingi asuda seisukohale, et vähem oluline kui kelle gaas, on see, et turg oleks vaba ja allikaid oleks palju ja et need oleksid mitmekesised," selgitas Eesti riigipea.

Kaljulaid rääkis Putiniga veel kahe riigi vahelisest piirileppest, nentides, et kahjuks on see seisus, kust edasiminekut ei toimu. "Eesti parlamendi kaks eelmist koosseisu tegid omaltpoolt sammu, vastusammu ei järgnenud. Seda ma ka meenutasin. See, kas Eesti on valmis veelkord selle sammu astuma, sõltub praegusest parlamendikoosseisust," lisas Eesti president. Kaljulaid märkis, et Putini sõnul on ka Venemaa valmis liikuma, kuid selgelt oma klauslitega, mis puudutavad ka Tartu rahulepingut.

Neljapäeval avati ka renoveeritud Eesti saatkond Moskvas, kuhu kutsuti president Kersti Kaljulaidi kõrval hulk nimekaid külalisi. Teiste seas olid kohal näiteks Eesti suurettevõtjad. Galeriid saatkonna avamisest ja kohale tulnutest näeb siit.