Tallinna külje all Jüris tegutsev mööblifirma Nobe Interiors on näide sellest, kuidas firma välisomanikelt välja ostmine võib tähendada suure riski võtmist.
- Nobe mööblitehas Foto: Andras Kralla
2017. aasta märtsini kuulus mööblivabrik Swiss Property Group AG-le, kes oli ühtlasi ka tehase toodangu ainuke ostja. Siis aga otsustasid kohalikud toona Polorex Interior OÜ nime kandnud firma välja osta.
"Sündis Nobe Interiors, mis on kursimuutuse teinud Skandinaaviasse ja oma koduturule, hoides käigus neidsamu tippklassi masinaid ja seadmeid ning palgal sedasama professionaalset meeskonda," seisis aprilli alguses Äripäevas
ilmunud sisuturundusloos.
Nobel on aga üleval ajatatud maksuvõlg 175 000 eurot ning esitamata ka tunamullune majandusaasta aruanne. Äripäev päris aru Nobe ühelt omanikult Jürgen Lampilt, kes tunnistas, et pärast väljaostmist ei läinud asjad esialgu sugugi sujuvalt. Nimelt oli Šveitsi omanikfirma varem ühtlasi ka ettevõtte toodangu ainus klient.
2009 - Mööblifirma rajati Polorex Kaubanduse nime all.
2012 - Eritellimusmööbli nõudluse kasvu tõttu rajati väike mööblitootmine Kadaka teele vanadesse laoruumidesse.
2015 - Käive 0,57 miljonit eurot. Ühineti Swiss Property Group AGga ning alustati uue tootmishoone ehitusega.
2016 - Käive 1,6 miljonit. Märtsis koliti seniselt 500 m2 tootmispinnalt 2500 m2-le ning investeeriti tootmisseadmetesse ligi miljon eurot. Palgati 20 uut töötajat. Kahjumit teeniti ligi 300 000 eurot.
2017 - Käibeeesmärgiks seati 5 miljonit, kuid saavutati vaid 2,1 miljonit eurot. Eestlased ostsid firma Šveitsi omanikelt välja.
"Oli raske periood eelmise aasta kevadest sügiseni, kus pidime müüma, müüma, müüma. Nüüd oleme kriisist väljas, aga see oli täiesti ennustatav. Läksime riski peale. Nagu pärast Nõukogude Liidu lagunemist pidid tehased nullist kliendid leidma," tõi Lamp võrdluse.
Müük on tema sõnul nüüd tõusuteel. "Ei julge hurraa karjuda, aga eksistentsiaalseid probleeme ei ole, et hakkama ei saaks. Kui vaadata müüginumbreid, siis tegime üleeelmisel aastal 2,1 miljonit, eelmisel 2,3 miljonit käivet. Üleeelmise lõpus ja eelmise alguses kukkus aga tegelikult müük väga väikeseks," tunnistas Lamp.
Tõepoolest - Äripäeva Infopanga andmetel oli firma käive mullu teises kvartalis vaid 274 000 eurot, tõustes järgmises kvartalis juba 576 000, aasta viimasel kolmel kuul aga 689 000 euroni. Tänavu on esimese kolme kuuga müüki tehtud 481 000 euro eest.
Hiljaaegu suurendas Nobe ka omakapitali 300 000 euro võrra. "Ma ei julge öelda, et kõik on väga hästi, aga - normaalne. Ei tea ühtegi partnerit, kes võiks nuriseda, et meil on midagi maksmata," rääkis Lamp.
Raskel ajal suudeti ka koondamisi vältida. "30 inimest tööl, rendikulud, korralik seadmepark - see oli ka liisingus. Ajaga võidujooks," ütles Lamp. "Samas ei tahtnud ka (inimeste arvu) vähendada, sest oli loodud väga hea meeskond. Võtsime riski, et hoiame hinge kinni ja üritame läbi selle tunneli ujuda."
Aruande esitamine on tema sõnul veninud aga seetõttu, et audiitor polnud firma raamatupidamisega rahul. "Audiitoril oli kõhklusi ja kahtlusi, otsustasime oodata, et ta kirjutaks, et kõik on okei. Me ei ole kuidagi pushinud seda, sest pankadega niikuinii midagi ei tee", sõnas Lamp lubades, et lähiajal saab aruanne esitatud.
- Nobe mööblitehas Foto: Andras Kralla
Mööbliäri pole kullauk
Äripäeva detsembris avaldatud
mööblitootjate TOPist paistab silma, et väga suurel osal firmadest on välisomanikud. Lähiminevikust võib aga välja tuua veel ühe juhtumi, kus just šveitslased välja osteti. Mullu mais omandas Viljandi vooditootjale Delux Holding kuuluv OÜ Askala Valgas asuva OÜ Gomabi, mis kuulus enne Šveitsi firmale Gomab Swiss AG. Delux Holdingu tegevjuht ja põhiomanik Göran Sjöholm rääkis juunis Äripäevale, et tegelikult käisid paljud firmad end talle pakkumas. "Mööblitootjad on hädas," tõdes Sjöholm siis.
Lamp ütles, et sektor pole kullaauk ja edu saavutamine nõuab rasket tööd ja mõistlikku majandamist. Kasumlikud kipuvadki olema just need firmad, kes teevad sisuliselt emafirmale allhanget. "Vorbivad Taani mingisugust esikukappi sadade kaupa," tõi ta näite.
Samuti on turg Lampi hinnangul väga fragmenteerunud. Leidub palju väikese käibe ja kõikuva kasumiga pisitegijaid, kes panustavad odavale hinnale. "Mitte, et nad mustalt maksaks, aga inimesed ajavad hinda taga ja alati leiab mingi garaažitegija," tõdes ta.
Kohalike omanikega firmad ei oska tihti ka hästi müüa. "Eestlased tegelikult teevad mööblit hästi, aga müüginimestena oleme kehvad. Et välisturgudele minna, on vaja julgust ja pikaajalist strateegiat," märkis Lamp.
Nobe pikaajaline plaan on kasvatada käivet 10 miljoni euroni ning omandada ka väikseimaid konkurente. Kaugemas tulevikus on mõeldud isegi börsile minekule.
Välisomanik pettus?
Eesti Mööblitootjate Liidu aseesimehe Robert Pajussaare arvas, et väljaostmise taga võib olla välisomanike pettumus. "Sinisilmselt välisinvestor investeeris ja mõtles, et kõik lähebki nii, aga asjad lähevad alati teistmoodi. Kipun arvama, et tulusus ei olnud see, mida loodeti, ja sellepärast osalus ka maha müüdi. Kui raha on nagu putru, ei hakka keegi müüma," tõdes ta.
Pajussaare sõnul ei ole eksklusiivsematele eriprojektidele keskendunud firmadel lihtne kliente leida. "Turg on täiesti olemas, aga iga päevaga ühikukulud kasvavad ja aina eksklusiivsemasse kontingenti liigub. Neid kliente, kes on suutelised selle kulu välja maksma, ei kasva juurde," märkis Pajussaar, kellele endale kuulub samuti eriprojektidega tegelev OÜ Kalla Mööbel, mis on sisustanud näiteks rahvusvaheliselt tuntud Skype’i kontori.
"Made in Estonia" aga Pajussaare meelest rikkaid väliskliente ei hirmuta. "On Eesti või mitte, pole üldse oluline. Tahetakse näha tükke - kui need on korras, seostatakse selle ettevõttega. Kui saadakse teada, et Eestist, siis see on lihtsalt fakt," leidis ta. Euroopas löögile pääsemine seega eelarvamuste taha ei jää, kuid nõuab ikkagi rasket tööd, hoolimata võrreldes Aasia või Venemaaga sarnasemast ärikultuurist. Edu või ebaedu põhjus ei pruugi aga üldse ettevõttest välja paista.
"Tihti jääbki arusaamatuks, miks ühe või teise ettevõtte käest üldse teenust tellitakse, mis need argumendid tegelikult on. Neid pealiskaudse uurimise ja isegi süvenemisega ei saa teada, ei paista välja. Kõik tuleb ikkagi läbi sidemete, tutvuste, kogemuste, oskuste," märkis Pajussaar.
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.