Otsides sadade tuhandete lehekülgede uurimismaterjali hulgast viiteid Eestile, avastasime mitme skeemi sasipuntrast variisikuid Lasnamäelt ja välismaalaste poolt siin kasutatud ning seejärel hüljatud ettevõtteid.
- Euroopa riikidelt varastatud käibemaks liikus vähemalt ühes suures skeemis Dubai palmide alla. Foto: EPA
Artikkel on osa Euroopa riikide kümnete ajakirjanike uurimusest nimega Grand Theft Europe, mida vedas Saksamaa CORRECTIVi toimetus ja mis avaldati kõikjal täna.
Esiletoomist väärivad kaks ettevõtet, mis jooksid läbi arvatavatest hiigelpettustest, kus käibemaksu varastamise eesmärgil kaubeldi elektrienergia ja CO2-sertifikaatidega.
Üks selline ettevõte on Deep Green OÜ. Ettevõte tegutses aastatel 2011–2013 ja osales elektrienergiaga kauplemise skeemis, mida on pikka aega uurinud Saksamaa ja Prantsusmaa uurimisorganid. Saksamaal ja Prantsusmaal registreeritud ettevõtteid kahtlustatakse hiiglaslikus käibemaksupettuses.
Pariisis registreeritud Eurocorp Trading SARL müüs skeemi käigus kokku kümnete miljonite eurode eest elektrit Deep Green OÜ-le Eestis ja GETROLi-nimelisele ettevõttele Rumeenias. Deep Green lasti Eestis 2013. aastal pankrotti. Pankrotihaldur Veli Kraavi sõnul jäi ettevõtte sakslasest omanik Markus Döring temale kättesaamatuks, ent ka pankrotimenetlus rauges. Mis rolli Deep Green arvatavas petuskeemis etendas, on teadaoleva põhjal keeruline öelda, kuid fakt on, et ka Eesti ei jää keerulistest piiriülestest skeemidest täiesti puutumata, seda enam, et meil on lihtne ettevõtteid asutada ja neid elektrooniliselt hallata.
Pakistani skeemimeister kasutas Eesti firmat
Teine märkimist väärt Eesti ettevõte on NTC Global OÜ, mille omanik ja juhatuse liige oli 2010. aastal üksnes napp kuu aega värvikas isik Mohammad Zeeshan Ditta. Tegemist on Pakistanist pärit ja praegugi seal resideeruva mehega, kel on Taani kodakondsus. Dittat on seostatud mitme pettusega, sh käibemaksupettusega CO2-sertifikaatide äris. Just CO2-sertifikaatide skeemist jookseb läbi ka NTC Global OÜ, mida kasutati sertifikaatidega kauplemise ahelas aprillis 2010, mil Ditta lühikest aega ettevõtte taga oli. Tema Eesti ettevõte oli niisiis lülike keerulises skeemis. Ditta on muide ka nime vahetanud, nii et Mohammad Zeeshan Dittast on saanud Chaudhry Muhammad Zeeshan.
Tegemist on mahukate skeemidega, mille ninamehi alles hakatakse eri riikides kohtu ette tooma, kui üldse. Uurimised võtavad aega aastaid ja neist jookseb läbi kümneid riike ning sadu ettevõtteid. Võib juhtuda, et tegelikke niiditõmbajaid ei suudeta vahele võttagi.
Hiigelpettuse tõendeid leiti Afganistani koopast
CO2-sertifikaatide äri on Euroopas olnud suur pettusemagnet. Üheks käibemaksukarussellide ajuks peetavat Suurbritannia kodakondsusega Imran Yakub Ahmedi otsiti 2014. aastal taga üle miljardi euro ulatunud petuskeemi tõttu just CO2-sertifikaatide äris. Siis kajastati meedias, et skeemi raha jõudis lõpuks Dubaisse. Kahtlus on, et raha kasutati ka terrorismi toetamiseks. Kõik see näitab toimuva ulatust. Tähelepanuväärne on, et raamatupidamisdokumendid, kust mh Ahmedi nimi lagedale ilmus, leidsid USA sõdurid 2010. aastal Afganistani koopast, otsides sealt hoopis Osama bin Ladenit.
Praeguseks on CO2-sertifikaadid paljudes ELi riikides juba aastaid pöördkäibemaksu all. Eestis siiski mitte, kuna meil pole selles vallas märkimisväärseid pettusi avastatud.
Uurimus Grand Theft Europe
Euroopa ajakirjanike ühine uurimus, mida koordineeris Saksamaa mittetulunduslik uuriva ajakirjanduse toimetus CORRECTIV.
Ajakirjanikud töötasid mh kokku 315 000 lk konfidentsiaalsete materjalidega, sh kriminaaluurimiste materjalid, pealkuulatud kõned, e-kirjad ja ülekanded, mis on olnud seotud suuremate uurimistega eri riikides.
Uurimuses osalesid kõigi 28 ELi liikmesriigi ja Norra ning Šveitsi ajakirjanikud. Enamik ajakirjanikke tegeles projektiga paar-kolm kuud, osa tiimist aga oli teemasse kaevunud oluliselt varem.
Kõik projektis valminud lood leiab lehelt
www.grand-theft-europe.com.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”