Eesti parimad juhid: alandlikud õppijad ja inimeste inimesed

Neist üks on alandlikkus ja tänulikkus. Ehkki konkurss tõstab esile ning tunnustab juhte ja juhtimist, ei haara ükski kolmest finalistist au ja medalit endale. Keegi ei ütle, et see tunnustus on talle. Juht ei tee karjääri või saavuta tulemust teiste inimesteta. Teda on märganud ja aidanud kolleegid, omanikud või nõukogu.

„Palju häid juhte on olnud, ka personaliosakonnast on inimesed mulle silma peale pannud ning aidanud edasi liikuda ja viinud mind kokku õigete mentoritega,“ selgitas Magnetic MRO juht Risto Mäeots (loe intervjuud Risto Mäeotsaga siit), kes kerkis ettevõtte pealikuks tehnikust. „Mentoritel on mul elus olnud väga oluline roll ja on endiselt. Tugevate mentoriteta poleks ma siia jõudnud.“

Mäeotsa sõnul ongi tema teekond spetsialistist juhiks õnnestunud, sest ta on surunud ego alla ja lasknud end juhtida endast tihti targematel inimestel. „Mu üks hea mentor ütles ükskord, et kui tunned end toas kõige targemana, siis lahku toast. Alati saab juurde õppida,“ märkis ta.

Õppimine ja arenemine ongi teine ühine nimetaja. „Ühel päeval, kui lähen õhtul magama ja tunnen, et ma pole päeva jooksul midagi uut õppinud, siis tõenäoliselt hakkan surema või olen juba surnud. Õppimine on hästi oluline,“ selgitas Coop Eesti juht Jaanus Vihand (loe intervjuud Jaanus Vihandiga siit).

Väljakutseid on siin mitu. Alates tehnoloogia ja ettevõtluse ümberkujunemisest, lõpetades uue põlvkonna tööturule tulemise ning sellega kaasnevaga. „See on juhtimises väljakutse, et kogu aeg tuleb noortele inimestele anda piisavat tähelepanu, tunnustust, kanda hoolt arenemisvõimaluste eest. Siis on nad valmis töötama ja olema motiveeritud kaua aega,“ selgitas omanimelise advokaadibüroo asutaja ja juht Aku Sorainen (loe intervjuud Aku Soraineniga siit).

Kolm firmat tegutsevad küll eri valdkonnas, kuid nende toimimise alust ühendab missioon. Näiteks Coop haarab kogu Eestit. „Organisatsiooni kannustab ja innustab teadmine, et tegeleme väga olulise asjaga,“ selgitas Vihand. „Me mitte lihtsalt ei ütle ilusaid sõnu, mis toovad paari inimese kaukasse järjekordsed miljonid eurod, vaid teenime kohaliku kogukonna ja riigi huve. Et kõik inimesed, mitte ainult pealinnainimesed saaks elada nii, nagu nad tahavad. Selleks peab neil olema infrastruktuur, kauplused, koolid, kommunikatsioonid.“

Veelgi laiemalt vaatab advokaadibüroo Sorainen, mille eesmärk on kasvatada heaolu Baltimaades ja Valgevenes selle kaudu, et aidatakse klientidel olla äris edukad. „See on aidanud meil valida kliente ja oleme ka keeldunud klientidest, kel ei ole sama eesmärk. See annab uhke tunde, kui suudame mõnele kliendile öelda „sorry, me ei ole see õige,“ selgitas ta.

Veel suurema, üleilmse haardega tegutseb Magnetic MRO. „Lennunduse kaudne panus riigi SKP-sse on kaks korda suurem kui Eesti metsandusel. Samas kõik räägime metsandusest. Kui lennundus toob täna kaks korda nii palju, siis sellel panustades võib-olla peaksimegi tulevikus vähem metsa maha võtma.“

Ka juhtimise mõtestamisel on parimad ühel lainel. „Juhtimise eesmärk on saada endaga koos töötama õiged inimesed ja leida õiget kliendid, kellele teha seda tööd ja siis pingutada maksimaalselt, et hoida need inimesed ja kliendid lähedal,“ selgitas Sorainen. Õige tähendab büroo puhul seda, et äriotsust ei tehta mitte lähtuvalt plaanist, vaid alles siis, kui selle elluviimiseks on leitud parim töötaja.

„Kui alustad vale inimesega, siis see hakkab tõmbama ligi valesid inimesi ja on suur tõenäosus, et tekivad suured probleemid,“ selgitas ta. „Olen kahjuks näinud palju kliente, kes on läinud sedapidi (kiirustades) oma strateegiat ellu viima ja paraku see on selline koht, kus on suured võimalused minna nii-öelda metsa.“

Konkurss hindab lisaks ettevõtte pikaajalistele headele tulemustele ja juhi mainele ka tema panust ühiskonda laiemalt. Mäeotsa on see viinud ka poliitikat tegema ning vastloodud lennundusklaster sõnastab aluseid riikliku lennundusstrateegia väljatöötamiseks. „Aktsionär on mulle pikka aega öelnud „Risto, poliitika tegemise eest me sulle palka ei maksa“,“ selgitas ta. Samas on ta enda sõnul inimene, kellele ei meeldi viriseda. „Ei saa eeldada, et riik nüüd eikusagilt hakkab lennundust arendama. See on meie ettevõtete enda teha. Võtame end siis kokku ja teeme natuke poliitikat.“

Parim juht 2019 selgub 17. mai õhtul Pärnu juhtimiskonverentsil. Ehkki žürii valis finaali kolm ning selgitas ka võitja, siis žürii liikme Toomas Tamsari sõnul on võitjad kõik. Nii esikolmik kui sel aastal esitatud rekordilised 180 kandidaati.

Konkursi žüriisse kuuluvad majandusajakirjanikud, ettevõtjad ja personalijuhid ning eelmise aasta konkursi võitja.

Žürii hindas valikul lisaks juhitava ettevõtte või organisatsiooni pikaajalisi häid tulemusi, juhi eetilisust ja vastutustundlikkust ning tema panust Eestile.

Eelmisel aastal pälvis tunnustuse Circle K juht Kai Realo.

Konkursi korraldavad Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE, Postimees ja Äripäev, Pärnu Konverentsid ning Luminor.