Riigikogu sai tänasel istungil finantsinspektsiooni juhatuse esimehelt Kilvar Kesslerilt ülevaate inspektsiooni 2018. aasta aruandest. Kessler tõdes, et kuigi mitteresidentide teenindamisega seotud riskid on pangandussektoris küll vähenenud, esineb endiselt nõrkusi pankade süsteemides ja riskikontrollide riskitundlikkuses.
- Finantsinspektsiooni juhatuse esimehe Kilvar Kessleri hinnangul peaksid pangad praegustel headel aegadel panustama rohkem kontrollsüsteemide parendamisse. Foto: Liis Treimann
Kessler rääkis, et finantsinspektsiooni seadusejärgne keskne ülesanne on finantsturu stabiilsus ja usaldusväärsus. „Eesti turg on püsinud suhteliselt stabiilne, turuosalised on maksejõulised sisendades seeläbi inimestesse kindlust, et finantsturg suudab edukalt täita oma majanduse vereringe ja riskikandja ülesannet,“ märkis Kilvar Kessler oma ettekandes.
„Me kaitseme hoiustajate, kindlustusvõtjate ja teiste huve sellega, et kontrollime finantsvahendajate kapitali, organisatsiooni juhtimise ja finantsteenuste pakkumise vastavust seadusele ning nende adekvaatsust rakendatud ärimudeli ja võetud riskide suhtes,“ tõi Kessler välja.
Juhatuse esimees ütles, et võimalusel ja vajadusel aitab finantsinspektsioon ka uurimisasutusi keerukate finantsturualaste rikkumiste katkihammustamisel. „Minu arvates on koostöö ja eriti just kahesuunaline infovahetus riigiorganite vahel väga oluline riskidega igakülgseks tegelemiseks,“ rääkis ta.
„Finantsinspektsioon rakendas seoses rahapesu tõkestamisega 2018. aasta sügisest 2019. aasta kevadeni rutiinsele järelevalvele lisaks eriprojekti kõigi Eestis tegutsevate makseteenuseid osutavate pankade suhtes,“ märkis Kessler. „Positiivselt poolelt saime tõdeda, et mitteresidentide teenindamisega seotud riskid on vähenenud. Enamik panku suhtub tõsiselt riskide jätkuvasse vähendamisse, riskide paremasse kontrollimisse. Küll aga esineb nõrkusi pankade süsteemides ja riskikontrollide riskitundlikkuses,“ ütles ta.
Järelevalve peab olema piiriülene
Kessler tõi välja, et õigusaktid ja ka finantsinspektsioon soovivad aga näha riskitundlikke kontrollisüsteeme, kus suuremad potentsiaalsed riskid saavad käsitletud põhjalikumalt, tuntud-teatud tavakliendid aga leebemalt.
„Eesti finantsturust suure osa moodustavad pangakontsernid. Siin võib eristada 3-4 suuremat universaalpanka ja väiksemaid panku. Nende kõigi ühisnimetaja on väga tugev kapitaliseeritus,“ ütles Kessler. „Laenukahjud on väiksed ehk pangad on krediteerinud üldiselt vastutustundlikult. Ka üldisele digitaliseerituse tasemele ei saa etteheiteid teha. Euroala vaatest on Eesti pangandus üks paremini digitaliseerituid,“ märkis ta.
„Sellel aastal tekkis Eestisse paljude krediidiasutuste piiriülese ühinemise teel Luminor. Ta on Eesti suurim pank, mis kätkeb endas ka Läti ja Leedu riske. Vastavate riikide pangaportfellid on isegi Eesti omast suuremad. See tähendab, et ka järelevalve peab olema võimeline piiriüleseid riske aduma ja kontrollima, ka kriise ära hoidma ja lahendama,“ ütles Kessler.
Kessler märkis, et finantsinspektsioon on 2004. aastast järjepidevalt juhtinud partnerite tähelepanu sellele, et rahatrahvid finantssektoris ei ole mõjusad. Samuti peatus ta pikaaegse menetluse teemal ning märkis, et taoline menetlus ei toimi ja tuleb asendada lihtsama menetlusega. „Oleme siin tegemas oma ettepanekuid eelnõu vormis rahapesu tõkestamise valitsuskomisjonile,“ ütles juhatuse esimees.
Inspektsioonid panid seljad kokku
Kessler tõi välja, et Balti, Skandinaavia ning Euroopa Liidu finantsjärelevalvajad ja teised asjaomased panid eelmisel aastal seljad kokku ning mängisid selle aasta alguses läbi teoreetilise regionaalse finantskriisi. „Harjutuse tulemused on analüüsitud ja kitsaskohad sõelutud, osalistele tagasisidestatud. Üldise hinnanguna tõden, et mängus osalenud Eesti asutused said oma ülesannetega hästi hakkama,“ rääkis Kessler.
Kessler tõi välja, et 2018. aasta oli märgilise tähendusega kogu euroalale, kuna finantsinspektsiooni avalduse alusel otsustas Euroopa Keskpank pärast põhjalikku kaalumist tunnistada kehtetuks Versobanki tegevusloa.
„See krediidiasutus oli pikka aega ja oluliselt rikkunud rahapesu tõkestamise reegleid, oli eiranud järelevalveasutuse ettekirjutusi oma tegevuse parandamiseks. Eesti andis siin väga tugeva signaali, et Eesti ei salli kahtlast äri viljelevaid panku,“ märkis Kessler.
„Praegused süsteemid on aga väga mehhanistlikud ja samas kohati haavatavad. Pankadel on kasumid korralikud ja ei ole põhjust jätta investeerimata vajalikkesse süsteemidesse. Viies need kas või parimaks omasuguste seas ja toetades sellega lisaks e-Eesti kuvandit,“ lisas finantsinspektsiooni juht.
Seotud lood
Finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler toonitas Äripäeva raadio otsesaates „Kuum tool“, et rahapesu eest tehtavad trahvid peaksid suurenema.
Finantsinspektsioon läks täna kontrollima Swedbank Eesti peakontorit seoses 21. veebruaril algatatud uurimisega, vahendas Postimees.
Finantseksperdid peavad Swedbanki lahkumist Eesti turult ebatõenäoliseks, samas saab Swedbanki maine rahapesuskandaali pärast kõvasti kannatada ja see omakorda võib panga jaoks tähendada väiksemaid rahasüste tulevikus.
Täna andis finantsinspektsioon meediale ülevaate eelmise aasta lõpus ja selle alguses pankadele tehtud erakorralisest rahapesu tõkestamise kontrollist. Kokku kontrollis inspektsioon 16 Eesti panka ja välismaa panga filiaali.
Turvalisse ja jätkusuutlikku ühiskonda panustav Forus on igapäevaselt abiks paljudele kaubanduskeskustele. Teiste hulgas Viru Keskusele, mis on Eesti külastatuim ostu- ja meelelahutuskeskus. Forus hoolitseb juba enam kui kümme aastat kõikide tehnosüsteemide eest, teeb elektritöid ning hooldust. Lisaks on aidanud LEED-sertifitseerimisel ja üüripindade ümberehitustöödel.