PRIAt petta üritanud ettevõtja: süüdi ma ennast ei tunne

“See oli riigikohtu arvamus, aga süüdi ma ennast ei tunne. Minu südametunnistus on puhas,” kommenteeris Viitkin.

Äripäev kirjutas kolm aastat tagasi, et prokuratuur esitas kriminaalsüüdistuse tuntud Lõuna-Eesti ettevõtjale Egrit Viitkinile, kes omab kontserni Ekso, mille ettevõtted tegelevad nii autotranspordi kui ka põllumajandusega. Figureerinud on Viitkin ka Äripäeva Rikaste TOPis. Kriminaalasja sattus veel ärimees Rein Kilgi endine alluv, varem Pere Leiba juhtinud Eero Mikenberg.

Skeemid hammustas põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) läbi. Viitkin ja Mikenberg taotlesid PRIA-lt investeeringutoetusi ettevõtete Setu Veis, Veskivilly ja Megarunner nimel kokku umbes 1,8 miljonit eurot, kuid Viitkini osalusel toimunud kuritegudes raha välja ei makstud.

Lisaks taotles Mikenberg iseseisvalt firma Gateway kaudu üle 99 000 euro, millest sai kätte 33 000 eurot. Sellest suurema osa sai riik tagasi konfiskeerimisega, mille tagamiseks arestiti Mikenbergile kuuluv kinnistu.

Pikalt kestnud kohtusaagas langetati vahepeal ka teine otsus. Maakohus mõistis meestele šokivangistuse, mida juhtub majanduskuritegude puhul harva. Nii Viitkin kui ka Mikenberg pidanuks minema vanglasse kaheks kuuks.

Ringkonnakohus otsustas ümber. Viitkin ja Mikenberg said tingimisi 3 aasta 6 kuu ja 3 aasta 10 kuu pikkused vangistused nelja aasta pikkuse katseajaga.

Vaidlus päädis sel nädalal riigikohtu otsusega, mis jättis mehed lõplikult süüdi. Viitkin kaalub Euroopa Kohtusse pöördumist. “Teeme selle nimel tööd.”

Ka Mikenberg tahab Euroopa Kohtusse minna, kus ta rõhuks näiteks mõistliku menetlusaja ületamisele, viidates, et kriminaalasi algatati juba seitse aastat tagasi.

Kriminaalasja vedanud ringkonnaprokurör Margus Lellep suhtub Viitkini ja Mikenbergi plaani Eesti riigi vastu edasi minna skeptiliselt.

„Kohtulahendite põhjal ei näe ma puudusi või rikkumisi, mis kaebuse esitamiseks piisavalt põhjust annaksid. Tõsiasi on aga see, et Egrit Viitkini ja Eero Mikenbergi kriminaalasjas on saabunud jõustunud kohtulahend, mis on lõplik ja kuulub täitmisele,“ rääkis ta.

Mikenberg nentis, et otsus andis talle selguse. “No tore ta ei ole, aga vähemalt saabus nüüd mingi selgus,” kommenteeris Mikenberg riigikohtu otsust.

Pärast maakohtu otsust järgnes Egrit Viitkini, temaga seotud ettevõtete Ekso Farm, Ekso Agro ja Fundus Agro ja Viitkini õe Egle suhtes menetlus ka teises kriminaalasjas. Firmad mõistis kohus süüdi soodustuskelmuses ja määras nendele karistuseks 17 000 eurot. Lisaks konfiskeeris riik ühelt firmalt pettusega saadud 70 000 eurot.

“Olen lihtsalt hammasrataste vahele jäänud suures nõiajahis,” kurtis Mikenberg ja nimetas riigikohtu otsust revolutsiooniliseks. “Kõik, kes on taotlusega seotud olnud, saavad karistada. Soovitan kolleegidel projektikirjutajatel ennast soojalt riidesse panna, enne kui hakkavad mõnda taotlust vormistama.”

Nimelt muutis riigikohus seisukohta soodustuskelmusele esitatavatest nõuetest – pettusliku teo teinu ja tegelik kasusaaja ei pea olema sama isik. Nüüdsest võib soodustuskelmuse toime panna iga isik, kes osaleb pettuses. Kui raha taotlejad on näiteks ettevõtted, siis vastutavad kõik firmade nimel tegutsenud inimesed, kes pettuse organiseerisid või selles osalesid, selgitas ringkonnaprokurör Margus Lellep.

Äripäev on varem kirjeldanud, kuidas Viitkin soovis kolmele firmale toetust, kuid lõpuks kogunes seitse kuriteoepisoodi.

Viitkin tahtis aastaid tagasi Põlvamaal Sika veiselauta rekonstrueerida ja püsti panna lüpsikoda ning osta seadmed. Selleks tundus Viitkinile piisav summa ligi 500 000 eurot.

Kuid siis kerkis probleem. Ekso Farm tahtis samal ajal umbes poolt miljonit eurot ka Vapa lauda töödeks, kuid PRIA reeglid ütlesid, et sama suurt summat kontserni kuuluvale ettevõttele programmiperioodil rohkem ei anta. Sika laut aga kuulus kontserni ettevõttele Ekso Agro. Nii läksid käiku skeemid, millega PRIA nõuetest mööda minna.

Süüdistusest jooksid läbi ettevõtted Megarunner, Setu Veis ja Veskivilly. Aastal 2014 asus Egrit Viitkin kõigi kolme süüdistuses mainitud firma omanikuks ja juhatuse liikmeks.

Prokuratuur leidis, et Viitkin mõtles Mikenbergiga välja ebaseaduslikke skeeme ja kasutas sisuliselt varifirmasid, mille omanikud või juhatuse liikmed olid tema lähedased, äripartnerid või tuttavad. Viimastele tähendas see samamoodi kohtupinki istumist. Kahtlustus esitati alguses paljudele isikutele, samuti Viitkini abikaasale Kadile ja alluvale Erki Aniottile – mõlemad mõisteti ringkonnakohtus õigeks.

Ettevõte Setu Veis

(Sarnase käekirjaga taotleti toetusi ka firmade Megarunner, Veskivilly ja Fundus Agro nimelt.)

Setu Veisel ei olnud PRIA-le vajalikku müügitulu näidata. Seetõttu koostasid Egrit Viitkin ja Eero Mikenberg enne taotluse esitamist valearveid. Arvete tellija oli süüdistuse järgi Viitkin ja faktiline koostaja Mikenberg. Taotlemiseks vajaliku dokumentatsiooni kokkupanemist ja muid asjaajamisi korraldas Mikenberg Viitkini tellimusel, seisab süüdistuses.

Peale selle läks käiku kahtlase maiguga hinnapakkumine. Viitkin, Mikenberg ja UPA Building leppisid kokku, et viimane võidab.

Süüdistuse põhjal esitasid ka Kental Ehitus ja Krona Teetööd pakkumise, mis olid kallimad UPA Buildingu omast. Sealjuures küsis UPA Building summat, mis oli reaalsest ehitushinnast kopsakam, mis tähendas, et investeeringu saanuks teha väikese omafinantseeringuga või täiesti ilma.

Seejärel palus Setu Veis PRIA-lt investeeringutoetust. Kusjuures taotluse menetlemise ajal „kolisid“ ka mõned Ekso Agro loomad Setu Veise nimele, kuigi tegelikult jäid Ekso Agro bilanssi. See samm tehti, sest firmal oli õigus rahale, kui tegeleb looma- või linnukasvatusega.

Toetust PRIA ei andnud, sest Setu Veis jäi teistele taotlejatele alla. Ka vaidlustusest polnud kasu.

Viitkin ja Mikenberg tahtsid süüdistuse järgi PRIA-lt 27 600 eurot vaaluti ja kaaruti ostmiseks. Taas läksid süüdistuse põhjal käiku valearved. PRIA nõustus raha jagama, kuid peagi muutis meelt, sest ametnikud avastasid müügituluga manipuleerimise. Toetus jäi välja maksmata.

Järgmise, 2011. aasta sügisel üritas Setu Veis lauda rekonstrueerimiseks PRIA-lt uuesti toetust saada, seekord 493 500 eurot. Prokuratuur leidis, et juba aasta varem koostasid Viitkin ja Mikenberg valearveid, kuigi tootmist ja müüki polnud. Hilisema arvega müüs Setu Veis justkui heina SIA Ekso Latviale, mis on Egrit Viitkinile kuuluva Ekso ASi transporditehnika ostu, müügi ja rendiga tegelev tütarfirma. Hinnapakkujana tuli jälle mängu UPA Building. PRIA keeldus raha andmast, sest märkas taas manipuleerimist müügituluga.

Aastal 2011 küsis Setu Veis PRIA-lt raha põllumajandustehnika ostmiseks. Kuna Ekso kontsern ei sobinud taotlejaks töötajate liiga suure arvu tõttu, palus toetust Setu Veis. Prokuratuuri süüdistuse järgi tegutsemise käekirjas muutust ei olnud – PRIA-le saadetud dokumentide seas leidusid valearved. PRIA avastas ka sel korral müügituluga manipuleerimise ning ei olnud nõus rohkem kui 70 000 eurot Setu Veisele maksma.

Hoones oli algusest peale plaanis jätkata Ekso Calves Tradingu tegevust kogumiskeskusena. Juttu tehti ka oksjonikeskusest, et teenida rohkem punkte innovaatilisuse eest.

PRIA määras ettevõttele 300 000 eurot, kuid müügitulu ja ehitushindadega manipuleerimise tõttu peatas raha maksmise.