Ardo Hansson otsib tööd: ma ei välista Telliskivi loomelinnakus töötamist

Nooremas eas ei olnud Hanssonil meeletut tungi midagi suurt juhtida, aga Eesti Panka juhiks ta enda sõnul hea meelega veel. Samas on ta kindel, et tema “Eesti mõjukaima inimese” tiitel kaob koos panga presidenti ametiga.

Hansson viitas Inglise keskpanga presidendi Mark Carney sõnadele: learn, earn, serve ehk õpi, teeni ja siis teeninda. "Minu puhul võtab see kõik kenasti kokku,” avaldas Hansson oma moto.

Hansson on sündinud 1958. aastal Chicagos Eesti sõjapõgenike perre. Tema ema oli anestesioloog ning haiglas osakonna juhataja, isa tegeles metallurgiaga ning selle valdkonna patentidega. “Minnes ajas veel kaugemale, siis üks minu vanaisadest oli Pärnu kaubanduskooli juhataja ja asutaja. Teine vanaisa oli Tartus ringkonnakohtu esimees. Nii et ilmselt sellised ametid suunasid ka mind,” otsis Hansson oma karjääri kujunemisele põhjuseid.

Ta meenutas, et tema pere oli tagasihoidlik, oli ka rahaline konservatiivsus. Tema oli õpihimuline ja koolis läks alati hästi. "Umbes 11. klassis sain aru, et hakkab ikka päris hästi minema ning pingutasin juurde ja siis valiti mind kooli parimaks õpilaseks. Loomulikult pidi pärast seda ju ülikooli minema," ütles ta.

Kuigi reaalteadused tundusid õige valik, tundus talle, et see pole siiski päris see. Teda inspireeris majandus, kuigi mõned soovitasid siis vähemalt kuiva teooria asemel reaalset äri õppima minna. Sellegipoolest jõudis noor Hansson Harvardisse ja sai seal majanduseteaduses doktorikraadi. “Kui oled Harvardit parasjagu üle elamas, siis on raske. Alles tagantjärgi saad aru, et see on võimas kogemus,” võttis Hansson oma õpingud kokku.

Hansson sündis väliseestlasena, kuid Eesti on ta elus alati oluline olnud. “Eesti keel oli minu esimene keel. Vanemad ei tahtnud mulle inglise keelt õpetada. Vahel ma puiklesin vastu, et milleks see eesti keel seal Ameerikas, aga tegelikult tänu vanematele oli ja tõusis minu huvi Eesti vastu,” rääkis Hansson.

Kuigi Harvardi doktorikraad oli Hanssonil käes, ei näinud ta end teadlasena. Ta arvas, et pigem on ta maailmale mingil muul moel kasulikum kui keskpärase teadlasena. “Õpetaja roll kõrgkoolis on inspireeriv, aga midagi ise uurida küll ei tahtnud, sest ma ei oleks ilmselt läbi löönud. Küll aga oli soov näha, et olen saanud maailma mõjutada,” kirjeldas Hansson.

Siis tekkis tal võimalus tulla Eestile lähemale, kusjuures just ajal, mil siin oli kõige põnevam, sest elu hakkas muutuma ja vajas tarku mõjutajaid. 1990ndate alguses olevat Mart Laar Hanssonile ka rahandusministri kohta pakkunud. "Mul ei olnud selleks enesekindlust. Et ma ei ole ikka hea juht.” Pigem nägi Hansson, et on kasulikum nõunikuna.

“Ma arvan, et see oli minu elu kõige vingem aeg. Eesti Vabariigi algusaastad, rahareform. Seal saingi tunda mõjukust, et minust sõltus midagi suurt,” rääkis Hansson.

Hansson tunnistas, et tal ei olnud kunagi ambitsiooni millegi juhiks saada. "Päriselt sain selle kogemuse alles 40ndate eluaastate lõpus. See on toimunud ilma selge plaanita ja kõik on olnud üsna ootamatu, aga nagu John Lennon on öelnud: life is what happens while you are busy making other plans (elu on see, mis juhtub samal ajal, kui oled ametis muude plaanide tegemisega)."

Üheks hetkeks oli ta teinud koostööd juba nelja erineva peaministriga ja taipas, et soovib teha midagi muud. Ta läks tööle Maailmapanka. "Seal ka asjad arenesid kenasti ja inimesed ütlesid, et hakka juhiks, sul tuleb see väga hästi välja,” rääkis Hansson esimesest juhtimiskogemusest, kui ta pidi Hiinas 12 inimese tööd suunama.

Sellise kogemuse pealt saigi ta 2012. aastal Eesti Panga presidendiks. Nüüd oli tal juhtida mitmesaja-liikmeline töötajaskond. “Ma arvan, et üldiselt läks kenasti, kuigi eks seda ütlevad ikka teised. Uudistes pole ju erilisi skandaale olnud. Eesti pank ka praegu avatum ja tõhusam, kuluefektiivsemgi," rääkis ta.

Temale kui juhile on aga kõige olulisem töötajate rahulolu ning küsitluste järgi on see üks viimase aja kõrgemaid. "Mitmesajaliikmelist meeskonda ei saa juhtida üksinda. Minu juhtiv meeskond Eesti Pangas oli suurepärane. Presidendina oleks mul palju otsustusvõimalust olnud, aga meil oli kollektiivne juhtimine. 70-80% otsustest olid ühised.”

Hanssoni asemel asub 7. juunist Eesti Panka juhtima Madis Müller. Hansson ütles, et oleks hea meelega samas ametis edasi, kuid usub, et organisatsioonile on verevahetus hea.

“Asendusjuhiks ma ka ei hakka - see ei oleks uue juhi suhtes aus ja õiglane. Mulle on öeldud, et mine Frankfurti ja tee seal karjääri, aga võib-olla tekib nüüd elus hetk, kus pere on olulisem,” rääkis Hansson. Kui olla juba üheksas erinevas linnas eri maailma otses elanud, kas seda kümnendat enam vaja on, arutles ta.

Aga mida ta siis peale hakkab? “Ma ei välista midagi! Vahel mõtlen, et läheks hoopis, teate, Telliskivi loomelinnaku mõnda MTÜsse midagi inspireerivat tegema - ka see pole välistatud," ütles ta.

Kõige rohkem meeldiks talle mõte, kui saaks osalise tööajaga paar asja lihtsalt kokku kombineerida- Tänapäeval on ju hea, saab ka virtuaalselt tööd teha.

Täpsemaid plaane ja soove Hansson ei avaldanud, kuid ütles, et et tema jaoks on töö juures endiselt kõige olulisemad kirg ja selge nägemus.