Miljonitehingust kujunes õudusunenägu

Kohtus tühiseks kuulutatud 1,25 miljoni euro väärtuses müügitehingu tõttu peaks IT-ettevõtja Allikmaa tagastama Cresco Väärtpaberitele pool miljonit eurot ja tulema tagasi osanikuks väärtust kaotanud ettevõttesse. Vastukaaluks nõuab Allikmaa kahjutasuks Cresco Väärtpaberitelt 1,3 miljonit eurot.

Lugu algas suvel 2012. Allikmaaga võttis ühendust investeerimisfirma Cresco Väärtpaberite juht Olev Schults, kes tahtis osta tema osalust ettevõttes Baltic Ferry Tickets. See firma arendas internetis piletite broneerimiskeskkonda laevapiletid.ee, mille üks suurimaid koostööpartnereid oli laevafirma Tallink. Veebifirma väärtuseks hinnati toona üle kahe miljoni euro. Ligi 440 000 eurose käibe juures teenis firma peaaegu 184 000 eurot kasumit.

„Mäletan, kui Cresco Tartu maanteel asuvast avarast klaasist seintega kontori aknast paistis Tallinna laht ja Schults rääkis, et tahab minu ettevõtte suureks puhuda,“ meenutas Allikmaa. Tema sõnul väitis Schults, et Norra investor on valmis ettevõttesse raha süstima.

Schultsi osalusega ettevõttele Cresco kuulus veidi vähem kui viiendik lennufirmast Estonian Air. Ühtlasi juhtis ta Estonian Airi nõukogu aastatel 2005-2010. Lisaks kuulub talle investeerimisfirma Cresco Väärtpaberid. Firma kodulehel iseloomustatakse endist lennufirma osanikku kui edukat keerukate tehingute sõlmijat ja ettevõtete restruktureerimis- ja lisaväärtuse loojat.

Allikmaa on aga terve elu tegutsenud IT-valdkonnas ja nõustab ettevõtjaid, kuidas andmete kasutamisega konkurentsieelist saavutada. Lisaks peab ta tehnikaülikoolis andmeanalüüsiga seotud loenguid.

Allikmaa sõnul jättis Schults professionaalse mulje, kuni esimese ootamatuseni. Tõenäoliselt ei osanud kumbki osapool arvata, et järgnevast konfliktist algavad aastatepikkused vaidlused Allikmaa firma Seamilli ja Cresco Väärtpaberite vahel ja menetletakse nelja hagi, ühte vastuhagi, pankroti-ja saneerimisavaldust.

Päras müügilepingu sõlmimist ja 500 000 euro väärtuses osamaksete laekumist läks Allikmaa Cresco Väärtpaberite kontorisse. Ta arvas, et kohtutakse viimaste ettevõtte üleandmisega seotud pisiasjade klaarimiseks.

Aga Schults laotas lauale 500 000 eurot väärtuses leppetrahvi nõudega ja süüdistas Allikmaad konkurentsipiirangu rikkumises.

Cresco Väärtpaberite hinnangul seisnes piirangu rikkumine selles, et Allikmaa oli oma firma Seamilli nimel võtnud ühendust Amadeus Eesti ASiga ning soovinud teha koostööd laevapiletite broneerimissüsteemi arendamisel. Kohtusse esitatud andmetel suhtles ta konkurentsi osutamise eesmärgil Travelport UK ja Travelport Irelandiga.

Allikmaa sõnul otsis Cresco Väärtpaberid toona vaid ettekäänet lepingust väljumiseks, sest konkurentsipiirangut ta ei rikkunud. Tema väitel kogus ta enne neli kuud enne tehingut teavet kruiisipakettide IT-lahenduste vastu ja suhtlusele koostööd ei järgnenud.

Allikmaa väitel esitas Cresco Väärtpaberid leppetrahvi nõude kohe pärast seda, kui Tallink lõpetas koostöö laevapiletid.ee-ga. Seetõttu kaotas veebirifma Baltic Ferry Tickets suure osa rahavoost. Samal põhjusel ei tahtnud ka Allikmaa tehingut tagasi pöörata.

Selles loos on tähtsaks tegelaseks ka Allikmaa endine äripartner Jaanus Põder, kelle firma MC International müüs samuti oma osaluse Baltic Ferry Ticketsist investeerimisfirmale Cresco Väärtpaberid.

Vaatamata arvukatele vaidlustele juhib Põder jätkuvalt ettevõtet, ehkki möönab, et erinevad vaidlused ettevõtte endise ja praeguse osaniku vahel on kasvanud üle pea, mistõttu on tal keeruline järge hoida.

Esialgu nõustus Põder Äripäeva ajakirjanikuga kohtuma, ent tühistas kokkuleppe ja käskis saata küsimused e-kirjaga.

Endise äripartneri meelest on kogu loos süüdi hoopis Allikmaa, kes läbirääkimiste ajal asus müügilepingut rikkuma ja konkureeriva tegevusega tegelema, mis oli leppetrahviga karistatav.

„Intellektuaalne omand on selliste äride puhul ettevõtte suurim vara ning on ka loogiline, et Cresco Väärtpaberid läks konkurentsikeelu rikkumise eest ette nähtud leppetrahvi Seamillilt kohtu kaudu välja nõudma,“ teatas Põder.

Siiski leidis maakohus, et Allikmaa ei rikkunud konkurentsipiirangut ega määranud leppetrahvi.

Allikmaa leiab, et Cresco Väärtpaberid on tema suhtes kasutanud aastaid alatut kurnamistaktikat. Lisaks arvukatele menetlustele on Allikmaa firma Seamill pidanud tasuma üksnes menetluskuludeks ehk riigilõivudeks, tagatisteks ja ekspertiisideks üle 43 300 euro. Allikmaa väitel on peaaegu seitse aastat kestnud vaidlustes esindajatele maksnud üle 200 000 eurot. Allikmaa ettevõttele kuulunud ja kohtuliku hüpoteegi alla seatud korter Tallinnas Tatari tänaval müüdi aasta tagasi.

„Nii palju ma end ei alandanud, et oleksin lasknud end tänavale visata,“ ütles Allikmaa. Ta väitis, et kolis teise elukohta pärast seda, kui sai teada Cresco Väärtpaberite kavatsusest korter müüa.

Hiljem kirjutas kohus ka oma otsuses, et Cresco Väärtpaberid tahtsid ilma tegeliku kaitse vajaduseta rakendada kõige rängemaid õiguskaitsevahendeid ja tahtsid ilma kaitse vajaduseta tekkinud olukorras Seamilli arvelt teenida, seisis otsuses.

Ehkki maakohtus saavutas Allikmaa võidu, tabas teda šokk, kui Cresco Väärtpaberid pöördusid uuesti kohtusse õigustühise lepingu tuvastamiseks. „Mul puudus igasugune kahtlus, et Cresco poolt ettevalmistatud leping ja tema kavandatud lepingu sõlmimise vorm ei ole seadusega kooskõlas,“ väitis Allikmaa.

Cresco Väärtpaberid on professionaalne väärtpaberituru osaline ja litsentseeritud investeerimisühing, kes tegeleb aktsiate ja osade ostu-müügiga. Seetõttu usaldas Allikmaa Cresco Väärtpabereid, kes tehingut läbi viies tegid ettepaneku sõlmida üks osa lepingust väljaspool notaribürood. Allikmaa sõnul põhjendas Schults toona, et seeläbi saab hoida tehingu andmeid salajas.

Vaildus lõppes Allikmaa kaotusega, sest kohus nimetas notarita sõlmitud lepingu õigustühiseks ja nõudis tagasitäitmist.

Allikmaad kohtus esindav vandeadvokaat Indrek Leppik ütles, et kui Cresco Väärtpaberid tegid tühise lepingu meelega, et jätta tehingust väljumise võimalus, ei lähe see laitmatu ärialase mainega kokku. „Kui see tehti kogemata, on see raske hooletus, mis on lubamatu,“ lisas ta.

Allikma sõnul räägib Schults igal võimalusel kõrgete standardite austamisest ja järgimisest, ent paraku on kohtus kinnitamist leidnud fakt, et just Cresco Väärtpaberid on ette valmistanud ja sõlminud tühise lepingu.

„Crescol on teisigi kliente ja ma küsiksin neilt: kui rahulikult sa magaksid teadmises, et Cresco Väärtpaberid sõlmivad tühiseid lepinguid ja kogu sinu vara oleks selle ettevõtte arvel? Ja kui neile on äriliselt kasulik, tuginevad nad lepingu tühisusele. See ei ole vastuvõetav!“ ütles Allikmaa.

Allikmaa endine äripartner Põder ütles, et tema meelest pole eluliselt usutav, et Cresco Väärtpaberid sõlmisid õigustühise lepingu tahtlikult. Seda seetõttu, et pärast selle sõlmimist asus Cresco Väärtpaberid lepingut täitma ja maksis Allikmaa ettevõttele kaks osamakset poole miljoni euro väärtuses. Teisalt seetõttu, et tema meelest oleksid võinud Cresco Väärtpaberid kohe kohtust nõuda lepingu tühiseks kuulutamist, mis oleks kohtus võidu toonud.

Erinevalt Allikmaast nõustus tema endine äripartner Põder lepingu tagasitäitmisega, mistõttu kuulub temaga seotud ettevõtetele jätkuvalt peaaegu pool veebifirmast Baltic Ferry Tickets. Põdra jaoks on arusaamatu, miks endine äripartner Allikmaa ei täida kohtuotsust ehk ei maksa Cresco Väärtpaberitele tühise lepinguga saadud poolt miljonit eurot tagasi ega tule tagasi hästitoimiva ühingu osanikuks.

"Selle asemel aga, et täita kohtuotsust ja tulla tagasi hästitoimiva ühingu osanikuks, on Seamill vist hoopis algatanud uusi kohtuvaidlusi Cresco Väärtpaberitega," ütles Põder.

Võrreldes ettevõtte müügihetkega on Baltic Ferry Ticketsi käive langenud peaaegu kolm korda – 2017. aasta andmetel 164 000 euroni. Samuti on firma kasum peaaegu poole väiksem. Finantsekspert Andres Juhkam hindas viimases ekspertiisis ettevõtte väärtuseks kõigest pool miljonit eurot. Allikmaa väitis, et kuna ettevõtte väärtus on Cresco Väärtpaberite ajal langenud mitmekordselt, pole tal selle ettevõtte vastu enam huvi.

Põder arvas, et ekspertiisi tulemus ei vasta tegelikkusele ja oletab, et selle hindamisakti tellis Allikmaa või tema ettevõte Seamill. Tema sõnul on Baltic Ferry Ticketsi tänane turuväärtus vähemalt 2,5 miljonit eurot või rohkem.

„Ettevõtte väärtus ei saa olla pool miljonit eurot, kui juba ainuüksi käesoleva aasta kasum ja vaba raha hulk kokku on samas suurusjärgus, aastate jooksul kogunenud intellektuaalsest omandist rääkimata. Piltlikult öeldes tähendaks see, et ettevõtte väärtus on sama suur kui on tema pangakonto jääk,“ ütles Põder. Ta lisas, et kui keegi pakuks talle võimalust osta pool Baltic Ferry Ticketsist poole miljoni euroga, ostaks ta selle kohe.

Seevastu on Allikmaa aga Cresco Väärtpaberite vastu andnud hagi kahjutasu nõudes 1,3 miljoni euro väärtusest. Teistviisi pole ta kindel, kas Cresco Väärtpaberitel on üldse võimalik sellisest mahus hagi rahuldada, mistõttu võib ta enda sõnul ikkagi lõpuks tühjade pihkudega jääda. Allikmaad esindav advokaat Leppik ütles, et poolelioleva kohtuvaidluse tõttu peab Cresco Väärtpaberid varem või hiljem OÜ-le Seamill maksma kahjuhüvitisena enam kui 1,3 miljonit eurot. „Vaadates nende majandusaasta aruandeid, siis ma ei tea, kust nad selle raha võtavad,“ teatas Leppik.

Cresco Väärtpaberite juht Schults keeldus Äripäeva ajakirjanikuga kohtumisest ega vastanud kirjalikult küsimustele, viidates, et hoiab pangasaladust ega riski kohtu mõjutamisega. Samuti polnud ta nõus asjast rääkima ka tingimusel, et saab hiljem enda öeldud väited kirjalikult üle vaadata.

“Meie ettevõte on oma rohkem kui oma kahekümne aastase ajaloo jooksul alati hoidnud madalat profiili. Kuid vahest räägime me ajakirjanikega rangelt off the record Eesti kapitalituru arengu ja tõe huvides,” kirjutas Schults.

Ta väitis, et nõus kohtuma vaid pärast artikli ilmumist, kui on see objektiivne ja kõrgete ajakirjandusstandardite vääriline. Teistviisi ei vastanud ta poole sõnagagi Äripäeva esitatud kirjalikele küsimustele.

“Pangasaladust rikkumata ja ilma, et riskiks kohtu mõjutamisega, ei saa me kommentaare pakkuda Äripäevale ega ühelegi teisele meediaväljaandele. Austame rahatööstuse kirjutatud ja kirjutamata reegleid ning kohtu sõltumatust, ja ma palun Teil austada meie õigust omada sellist hoiakut,” teatas Schults.

Ta lisas, et mis puudutab tegevuse spetsiifilist informatsiooni, kaasa arvatud kliendisuhteid, siis AS Cresco Väärtpaberid reguleeritud ettevõttena on aruandekohuslane ainult oma klientide ja finantsinspektsiooni ees.

Suvi 2012 – Cresco Väärtpaberite omanik Olev Schults teeb IT-ettevõtjale Kristian Allikmaale ettepaneku firma Baltic Ferry Ticketsi ostmiseks. Senimaani kuulus Baltic Ferry Tickets Allikmaa firmale Seamill ja Jaanus Põdra osaühingule MC International.

Seejärel sõlmitakse esialgu lihtkirjalik müügileping ja notariaalne asjaõigusleping. Osad antakse üle Cresco Väärtpaberitele.

August ja september 2012 – Cresco Väärtpaberid tasuvad Allikmaa firmale Seamill kaks osamakset väärtuses 500 000 eurot. Kuna tehingu väärtus on 1,25 miljonit eurot, on maksmata veel 750 000 eurot.

Jaanuar 2013 – Tallink loobub koostööst Baltic Ferry Ticketsiga, ettevõte kaotab oma väärtust.

Veebruar 2013 – Väidetava konkurentsipiirangu rikkumise tõttu esitab Cresco Väärtpaberid Allikmaale leppetrahvi 500 000 euro väärtuses. Kuna Allikmaa leppetrahvi raha ei tasunud, esitas Cresco Väärtpaberid hagiavalduse leppetrahvi nõudes Kristian Allikmaa ja Seamill OÜ vastu.

Veebruar 2014 – Harju Maakohus tegi otsuse, millega jättis AS Cresco Väärtpaberite hagid rahuldamata ja rahuldas Seamill OÜ vastuhagi.

Märts 2014 – AS Cresco Väärtpaberid esitas ringkonnakohtule uue nõude osade võõrandamise tehingu tühisuse tuvastamiseks.

Juuni 2014 – Tallinna ringkonnakohus tegi otsuse, millega jättis AS Cresco Väärtpaberid apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Juuli 2014 – AS Cresco Väärtpaberid esitas kassatsioonikaebuse, palus ringkonnakohtu otsuse tühistada. Sama aasta oktoobris võttis riigikohus kaebuse menetlusse.

Jaanuar 2015 – riigikohus rahuldas Cresco Väärtpaberite kassatsioonikaebuse osaliselt ja saatis selle tagasi ringkonnakohtusse.

Juuni 2015 – ringkonnakohus rahuldas Cresco Väärtpaberite hagi Seamilli vastu tühise tehingu järgi saadud 500 000 euro tagastamiseks.

August 2015 – Seamill OÜ esitas hagi ASi Cresco Väärtpaberid vastu kahju hüvitamiseks.

Oktoober 2015 – täitemenetluse algatamine Seamill vastu tühiseks osutunud tehingu ehk 500 000 euro tagasimaksmiseks.

Mai 2017 – Cresco Väärtpaberid esitas hagi Seamilli ja Kristian Allikmaa vastu täitemenetluses vara tagasivõitmiseks. Cresco palus kohtul mõista Kristian Allikmaalt välja 73 000 eurot ja sellele lisanduvad viivised. Tagasivõitmise otsus tehti, sest Kristian Allikmaa maksis 2014. aastal dividende.

September 2018 – Cresco Väärtpaberid esitas Seamilli vastu pankrotiavalduse. Kuna Seamill tegi avalduse enda saneerimiseks, käib tänaseni saneerimismenetlus.

Veebruar 2019 – Riigikohus võttis menetlusse Seamilli ja Kristian Allikmaa kassatsioonikaebuse täitemenetluses tagasivõitmise hagis.

1993. aastal asutatud AS Cresco Väärtpaberid on tegevusloaga investeerimisühing, mis osutab oma klientidele varahalduse, väärtpaberitega kauplemise ja investeerimispanganduse teenuseid.

AS Cresco Väärtpaberid on finantsinspektsiooni poolt väljastatud tegevusloa alusel tegutsev väärtpaberituru kutseline osaline. Ühtlasi on Cresco Tallinna väärpaberibörsi asutajaliige ja alternatiivturu Nasdaq First North nõustaja Eestis.

Ettevõtte viimane majandusaruanne 2016. aastast näitab, et firma tegi käivet üle 230 tuhande euro ja teenis kasumit peaaegu 1500 eurot.

Cresco Väärtpaberite suurosanik on Olev Schults. Ülejäänud ettevõttest ehk ligi 32 protsenti kuulub aktsiaseltsile Cresco, mille omanik on samuti Olev Schults.