Eesti Energia saadab kuni 1300 töötajat sundpuhkusele

Vene elektrist tulenev ebavõrdne konkurents elektriturul ja kõrge CO2 kvoodi hind on sundinud Eesti Energiat vähendama põlevkivist elektri tootmist ning rakendama alates suvest sundpuhkust, märgib ettevõte.

Eesti elektrijaamas otsustati rakendada sundpuhkust juba aprillis. Lähiajal võtab Eesti Energia sama meetme kasutusele ka teistes suurenergeetika ettevõtetes, eeskätt kaevandustes. Sundpuhkus puudutab kokku kuni 1300 töötajat. Täpne arv ja jaotus selgub juunikuu jooksul.

Kui käesoleva aasta alguses näitasid ettevõtte prognoosid, et suurenergeetika elektritootmisüksused suudavad avatud turul konkureerida, siis tegelikkuses on aasta algusest saadik pääsenud turule vaid kolm uuemat tehnoloogiat kasutavat energiaplokki ja ülejäänud kaheksa energiaplokki seisavad valdavalt reservis.

Suurenergeetika eest vastutav juhatuse liige Raine Pajo ütles, et tekkinud olukord on tingitud eelkõige CO² kõrgest turuhinnast ja suurest kogusest Vene elektrist Nord Pooli turul. "See seab Euroopa Liidu elektritootjad ebavõrdsesse konkurentsiolukorda, kuna Venemaa elektritootjad ei pea kvootide eest maksma 25 eurot tonni kohta,“ selgitas Pajo. Elektrienergia import Venemaalt Nord Pooli turule on võrreldes eelmise aastaga suurenenud ligi 1,5 korda. CO² turuhind on võrreldes eelmise aastaga kasvanud ligi kaks korda.

Tootmisüksuste ja kaevanduste vähenenud koormus ei võimalda töötajatele täistööaega pakkuda ja seetõttu otsustati rakendada sundpuhkust esmalt Eesti elektrijaamas. Kuna põlevkivi tarbimine elektrijaamades on vähenenud, on Eesti Energia sunnitud lähiajal kasutama sundpuhkust ka teistes suurenergeetika ettevõtetes. Kõigepealt pakutakse töötajatele võimalust võtta välja korralised puhkused ja puhkusejäägid.

Vastavalt seadusele võib sundpuhkuse kestus moodustada kuni 90 päeva 12 kuu jooksul, mida tööandja võib planeerida kas korraga või päevade kaupa. Sundpuhkusega kaasneb ka palga vähendamine. Palga kärpimine sõltub koormuse vähendamisest, kuid töötasu ei ole väiksem kui miinimumpalk. Sundpuhkuste täpset töögraafikut planeerides lähtub Eesti Energia eelkõige turuolukorrast ning juhul kui olukord paraneb, katkestatakse sundpuhkused.

Raine Pajo sõnul näeb Eesti Energia pikaajaline strateegia ette taastuvenergia toodangu ning põlevkiviõli ja elektri koostootmise kasvatamist ja põlevkivi otsepõletamisest elektriks vähendatakse samm-sammult.

“Elektri ja õli koostootmisele keskendumist toetab Enefit280 õlitehases saavutatud projekteeritud võimsus ja hea töökindlus. Kuid õli ja elektri koostootmise laiendamine on pikaajalisem lahendus. Praeguse olukorra parandamiseks teeb Eesti Energia tihedat koostööd riigi esindajatega, et leida lahendused, mis aitaks säilitada riigile tulud ja töökohad energeetikas,” ütles Pajo.

Eesti Energias on põlevkivi kaevandamise ja põlevkivist energia tootmisega tegelevate üksuste töötajate arv käesoleva aasta algusest vähenenud ligi 400 inimese võrra.