Bolt sai Londonis uue võimaluse

Pärast 2017. aasta septembris esimest korda Londoni turule sisenemist tabas tollast Taxifyd valus hoop: kuna Taxify ei taotlenud ise Londonis tegutsemiseks luba, vaid ostis ära ettevõtte, kellel oli juba luba olemas, keelati neil Londonis tegutseda. Nüüd, poolteist aastat hiljem, nad selle loa siiski said.

"Me ei ole neid kulusid kokku löönud, aga need on kindlasti märkimisväärsed summad. Meie ettevõtte ajaloos kindlasti kõige kallim uue linna avamine,“ nentis Bolti kaasasutaja Martin Villig. Loa saamiseks kulunud poolteist aastat tähendas nii kohalike kui ka Bolti enda spetsialistide tööd taotluste kirjutamisel ja protsesside edasiviimisel. "Nüüd siis lõpuks regulaator hindas, et me võiks olla sobivad ka Londonis konkurentsi pakkuma.“

Villig märkis, et London on Euroopas võib-olla üldse ainuke linn, kus reguleeritakse platvorme, mitte autojuhtide dokumente ja litsentse, nagu teistes linnades.

Olukorra tegi Bolti jaoks veelgi raskemaks see, et loa taotlemise ajal muutus regulatsioon Suurbritannias palju keerulisemaks ja teenuse operaatoritelt nõutakse nüüd rohkem. Nii on ka Boltil Londonis näiteks nõutav paanikanupp, mida saab hädaolukorras kasutada nii juht kui ka klient, et luua ühendus Londoni politseiga. Lisaks on neil seal telefoni teel 24tunnine klienditugi ning nõuetekohane õnnetustest teavitamise süsteem.

"Ma arvan, et kui nüüd täna hakata litsentsi taotlema, saaks võib-olla kiiremini,“ tõdes Villig ja märkis, et nende loa taotlemise ajal käis regulaatoril vaidlus Uberiga, millest tuli ka regulatsioonide täiendamine, mis võttis kõik aega. "Kiiresti kasvava ettevõtte jaoks on poolteist aastat väga-väga pikk aeg, nii et meie ootused olid muidugi palju varem turule tulla ja konkurentsi pakkuda,“ tõdes ta.

Kui varem anti Londonis välja viieaastast sõitjate veo litsentsi, siis nüüd on see nii Uberile kui ka Boltile antud 15 kuuks ehk regulaator hakkab sagedamini üle vaatama, kas kõik vastab nõuetele.

Londoni turg on Bolti jaoks väga oluline, kuna see on Uberi suurim turg Euroopas ning ka üks väheseid turge, kus Uber on kasumlik. Kas see võiks nüüd muutuda? "Eks kindlasti, kui konkurents tiheneb, siis nad peavad ilmselt oma vahendustasud ja muud asjad üle vaatama. Kui konkurents tiheneb, peab ettevõte suutma sellega kuidagi toime tulla,“ arvas Villig.

Villig tõdes, et kui Bolti eesmärk on kasvada Euroopas turuliidriks, peavad nad olema Londonis ja Pariisis kohal, ning loodetavasti õnnestub mingil hetkel seal ka turuliidriks kasvada. "Seetõttu on see meie jaoks kindlasti märgilise tähtsusega, et me saame seal uuesti teenuse avada. Ei saa alahinnata seda võimalust. Ka äriline potentsiaal on seal väga suur: Londoni sõitude käive võib olla suurem kui mitme riigi käive kokku.“

Aastast käibeprognoosi Bolt ei avalda, kuid kogu aastane Londoni sõitude maht on tema sõnul miljardites naeltes. "Meie esimene eesmärk on saada 25–30protsendiline turuosa, mis on juba päris korralik, ja siis sealt edasi kasvada. See on tõesti väga suur turg ja ei saa oodata, et muutused oleksid väga kiired, aga ma arvan, et aastate peale on meie visioon ja eesmärk kindlad,“ avaldas Villig julged plaanid.

Londoni olulisus lisaks Pariisile seisneb Villigu sõnul ka selles, et Londonis on juhtide arv oluliselt suurem ning Pariisis on piiratud see, kui palju võib aastas uusi juhte sõidujagamisse juurde tulla.

Kui vaadata Londoni turu avamiseks tehtud suuri kulusid, kaoks Boltil justkui madalate kulude eelis Uberi ees. Villig rõhutas aga, et pikemas perspektiivis tasub see kulutus ära. "Kui meie strateegia töötab, siis on seal turul loodetavasti võimalik teenida ja see kompenseerib seda. Muidu on Euroopat keeruline võita, kui ei ole kohal Londonis või Pariisis.“

Täna alustab Bolt mitme tuhande juhiga. Ehkki huvi on tundnud umbkaudu 20 000 inimest, tuleb kõigi nende dokumendid üle kontrollida. Sõitjaid meelitab Bolt prooviperioodil 50% soodustusega ning ka hiljem katsuvad nad pakkuda Uberist madalamat hinda. "Üldiselt näitab meie hinnavõrdlus ka muudes linnades, et kuna meie komisjonitasu on madalam, siis see soodustus jaguneb pooleks: osa saavad sõitjad ehk sõit on odavam ja samal ajal juhid teenivad rohkem. Meie suudame madalama komisjonitasuga efektiivsemalt opereerida.“

Villig märkis, et Aafrikas ja Ida-Euroopas on nad näidanud, et nad suudavad Uberit paljudel turgudel võita, nüüd on nad aga liikunud järjest rohkem Kesk-Euroopasse. "Pariis ja London ongi veel peamised suured linnad, kus me peame Uberiga kõvasti konkureerima selleks, et turgu võita.“