Börsile tükkiv Levikom on miinuses ja maksuvõlas

Levikom Eesti tegevjuht Peep Põldsamm tõdes, et esitamata aruanded on tegelikult ammu valmis. Neist vaatab vastu mitu miinusega rida. Samuti on ettevõttel 200 000 euro suurune maksuvõlg ja viimastel aastatel on töötajate arvu vähendatud.

Põhjuseid, miks aruanded on esitamata, leiab mitu. Esiteks: selleks, et börsile minna, peavad nad muutuma osaühingu asemel aktsiaseltsiks ning kasutama teistsugust raamatupidamisstandardit. Sellele standardile üleminek nõudis Põldsammi sõnul tagasiulatuvalt viimaste majandusaastate aruannete põhjalikku ringi tegemist.

Samuti tahtsid nad Levikom Eestist lahku lüüa 5G ja asjade interneti suuna, mis viidi tütarfirmasse Noranet. Põhjus on erinevad investorid. "Riskikapitali fondid ei taha vaadata suuremaid ja konventsionaalseid ärisid. Erakapital jällegi vaatab sellist, kus ei oleks tehnoloogia ja ärimudeli riski," tõdes Põldsamm.

Audiitoritega aga tuli asja pikalt arutada. "See on väga suur töö ja läks ajaliselt venima," ütles Põldsamm, kuid lubas, et lähima kuu jooksul läheb koos eelmise aasta aruandega üles ka aasta varasem aruanne. Äripäevaga oli ta juba praegu valmis tulemusi jagama.

Põldsamm tõdes, et ettevõte on läinud paratamatusse kahjumisse, sest nii väikese kulubaasi ja väikese organisatsiooniga ei saa teha nii suurt 5G ja asjade interneti äri ja võtta ka 162 000 klienti, kes on Eestis kiire internetita.

Põldsammi sõnul on ootejärjekord pikk. "Inimesed üle Eesti tahavad hajapiirkondades liituda," ütles ta. See on tema sõnul ka põhjus, miks on ettevõttel vaja kapitali kaasata. "Juba käisid kliendid kontoris klienditeenindajatel reväärist kinni haaramas ja küsimas, miks te ei tule paigaldama," märkis ta. Põldsammi sõnul maksab aga ühe kliendi jaoks paigaldus 300–500 eurot ning 1000 kliendi liitudes on vaja juba poolt miljonit eurot lisaks. Nii on neil praegu ootejärjekorras ligikaudu 7200 inimest, kellega tuleb järgmise 9–12 kuu jooksul kiiruga tegelema hakata.

Põldsamm rõhutas, et vaatamata kapitali puudusele on firma viimasel kahel aastal eriti telekomi poole peal kõvasti kasvanud. "40–50 protsenti aastas. Ja ma arvan, et see võib olla ainult kuskil 10–20 protsenti sellest, mis tegelikult turul nõudlus on," ütles Põldsamm.

Kahjum siiski püsib. "Me oleme sunnitud..." alustas Põldsamm selgitamist. Esiteks lõpetasid nad 2017. aastal üleriigilise baasvõrgu väljaehitamise, kuhu ühendatakse juhtmeta interneti tugijaamad üle Eesti. "Sul peavad olema võrgutehnikud üleriigiliselt, turundus ja samamoodi teenindus, kes peab suutma neid suuri päringute arvusid teenindada," loetles Põldsamm kulusid.

Tema hinnangul on telekomiäris kasvades paratamatu, et kulud on suured ning neile tuleb tuludega järele joosta.

Põldsammi sõnul oli neil kohe alguses äriplaanis kirjas 3–4 aastat kahjumit. Ta tõdes, et järgmisel aastal on juba seis parem ja aastal 2021 võiks kasumit näha olla terve aasta lõikes.

Levikomil on riigi ees rohkem kui 200 000eurone maksuvõlg, mis on maksuametiga ajatatud. Põldsammi sõnul on võlg samuti tingitud kapitali vähesusest ja suurtest kuludest.

Viimases esitatud majandusaasta aruandes 2016. aasta kohta oli ettevõtte töötajate arv 51, kuid tänavu 1. kvartalis on ettevõte maksuametile teatanud 33 töötajast.

Põldsamm selgitas, et kui ettevõte nägi 2017. aastal ootejärjekorras 3000–4000 klienti, lõpetasid nad peaaegu täielikult enese turundamise ja seega sai lõpu ka turundustiim. "Sest miks sa tekitad nõudlust juurde, kui sa seda ei suuda rahuldada?" küsis Põldsamm.

Kõige rohkem on töötajaid vähenenud aga ärikliendi teenuse poole pealt, sest ärimaht on kukkunud. "Väga palju kliente läheb üle pilvelahendustele, ei osteta endale servereid enam."

Levikom Eesti peab lisaks läbirääkimisi suurinvestoriga. Põldsammi sõnul on neil vaja omanikeringi finantsiliselt päris võimekat investorit. Plaanis on leida strateegiline tähtajatu investor, kes saab enamusosaluse. Potentsiaalse suurinvestoriga on juba sõlmitud mittesiduv kavatususte leping ja tehinguni jõutakse kas selle aastanumbri sees või järgmise alguses, arvas Põldsamm.

Põldsamm selgitas, et 5G nõuab Levikomi tänaste ärimahtudega võrreldes oluliselt rohkem raha võrgu arendamisesse. "Me täna veel ei teagi, millega lõpeb 5G sagedusloa konkursi vaidlus, mitu litsentsi välja antakse ja mis tingimustel. Litsentsi alghind on 1,6 miljonit eurot, mis võib konkursil tõusta. Lisaks veel võrgu investeeringud. Ega see äri ka ju kohe kasumlikuks ei lähe," tõdes Põldsamm.

Noranetile Põldsammi sõnul riskikapitali eraldi otsima ei pea, seda tullakse neile ise pakkuma. Küll aga vajab Noranet tema sõnul sellist investorit, kes aitaks neil rahvusvaheliselt laieneda. "Me oleme saanud Indoneesiast, Saksamaalt, Venemaalt, Ameerikast igalt poolt erinevate lahenduste poole peale päringuid," tõdes Põldsamm. Praeguse kava kohaselt hakkavad nad Noranetile investorit otsima septembris-oktoobris.

Levikom kaasab kapitali kahes etapis aastatel 2019-2020. Esimeses etapis kaasab Levikom 2 miljonit eurot Nasdaq CSDs registreeritud kaheaastase lunastustähtajaga võlakirjade suunatud emissiooni teel, mille mitteavalik pakkumine algas 24. mail. Selle raames pakutakse Levikomi väärtpabereid suunatult kuni 150 investorile.

2020. aastal kavatseb Levikom emiteeritud võlakirjad noteerida Nasdaq First North võlakirjaturul, mis annab investoritele likviidsuse vaba kauplemisvõimaluse tõttu. Kapitali kaasamise teises etapis viib Levikom läbi ka täiendava konverteeritavate võlakirjade või aktsiate suunatud emissiooni (pre-IPO) mahus 3-5 miljonit eurot vastavalt kas Nasdaq First North või Balti börsi lisanimekirjas, mil pakutakse investeerimisvõimalust ka institutsionaalsetele investoritele.

Järgneva 3–5aastase perioodi jooksul kavatseb ettevõte jõuda Nasdaq Balti börsi põhinimekirja, viies läbi aktsiate esmase avaliku pakkumise (IPO).