• OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,25
  • OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,25
  • 21.08.19, 06:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Notarite kuldne põli ähvardab lõppeda

Seni on notarid saanud rangelt seadusega ette määratud tasu, ent nüüd tahab konkurentsiamet viia notarid vabaturule. Asjaosalised seisavad sellele raudselt vastu.
Pikaaegse Tallinna südalinnas tegutseva notari Priidu Pärna (paremal) hinnangul kahjustuks vabaturu tingimustes notarite erapooletus.
  • Pikaaegse Tallinna südalinnas tegutseva notari Priidu Pärna (paremal) hinnangul kahjustuks vabaturu tingimustes notarite erapooletus. Foto: Andres Haabu
Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots kinnitas Äripäevale, et amet koostab justiitsministeeriumile ettepanekut, mille eesmärk on muuta jäika notarite tasustamise korda. Seni on notari tasu määrad kehtestatud seadusega, mistõttu on madalama hinna küsimine keelatud.
„Meil on suhteliselt liberaalne majandus ja palju konkurentsipiiranguid pole, kuid üks piirang on notaritasudega seonduv. Sellest on ka varem kirjutatud ja räägitud, et seda jäika seadust peaks muutma,“ ütles Ots.
Kõige rohkem võidab ostja
Ots väitis, et nende ettepanekul jääksid kehtima piirhinnad, ent rohkem tuleks paindlikkust hinnalistesse kinnisvaratehingutesse. „Väga ei usu, et tarbija hakkab 10–20 euro pärast pakkumisi võtma. Aga kui on juba 1000–2000eurosed tehingud, hakkab konkurents toimima, sest kindlasti oleks teatud notarid nõus tehingut soodsamalt tegema,“ lisas ta.
„See on avalik saladus, et notaribürood suuresti kinnisvaratehingutest elavad,“ ütles varavalitsemisettevõtte EfTEN Capital juht Viljar Arakas. Tema meelest on positiivne, kui piimäärad jääks kehtima, kuid kallite tehingute puhul tekiks konkurents.
Arco Vara Kinnisvarabüroo tegevjuht Elari Tamm ütles, et notaritasude konkurentsis võidaks eeskätt ostjad. „Kinnisvara arendusettevõttes maksab väga sageli klient notarikulud kinni. Pigem võidaks sellest muudatusest lõpptarbija,“ arvas Tamm. Tema hinnangul on notaritasud kasvanud käsikäes kinnisvarabuumiga ja muutunud kohati ebamõistlikult kõrgeks.
Notarid on ettepanekust häiritud
Notarid on konkurentsiameti ettepanekule vastu. Notarite Koja tegevjuht Eve Strang ei soovinud enne täies mahus ettepaneku avalikustamist teemat pikemat kommenteerida. Strang märkis telefonivestluses, et notarite ühenduse hinnangul võib notaritasude vabaturule minek tuua kaasa veelgi suurema hinnatõusu.
Hiljem saatis Notarite Koja esimees Merle Saar-Johanson Äripäevale pikema kirja, milles avaldas vastuseisu konkurentsiameti ettepanekule. "Meie hinnangul kaasneks ka Eestis notaritasude vabaturule viimisega paljude klientide jaoks teenuse kallinemine, eeskätt just madalama maksumusega notaritehingute puhul," väitis Saar Johanson. Ta tõi näiteks kuni 25 000eurose väärtusega kinnisvara müügilepingud, mille tõestamisel jääb notari tasu alla 100 euro.
Kuna notariaalse toimingu keskmiseks hinnaks kujunes 2018. aastal keskmiselt 89 eurot toimingu kohta, siis oleks alla selle hinna väga keeruline tagada notaritel kvaliteetset õigusteenust ning täita kõiki notaritele pandud ülesandeid, lisas Saar-Johanson. (Tema pikem seisukoht on artiklis allpool.)
Sõltumatus satub ohtu
Tallinna südalinnas tegutsev notar Priidu Pärna on samuti varem notaritasude konkurentsile vastuseisu avaldanud. Ta on jätkuvalt samal seisukohal, et niiviisi kannataks notarite erapooletus. „Kui notarid hakkavad turu pärast konkureerima, võib ohtu sattuda eesmärk, et notar oleks kliendi suhtes erapooletu. Siis saab eesmärgiks hoopis see, et klient tuleks tema juurde,“ ütles ta.
Pärna rõhutas, et notar pole ettevõtja, vaid täidab riigi ülesandeid riigi kehtestatud tasu eest. „Poleks ju loogiline, kui testament Võrus maksaks 30 eurot ja Tallinnas 300 eurot,“ märkis ta.
Konkurentsiga ühtlustuks ka notarite töötasu
Konkurentsiameti direktor Ots märkis, et notarite palkade kallale nad oma ettepanekus pole läinud, sest notari töötasu määrab tehingute maht ja arv – teisisõnu käive. Otsa hinnangul võiksid vabaturu tingimustes notarite sissetulekud ühtlustada, sest praeguse seisuga erinevad need tema sõnul oluliselt.
„Täna on eelis notaritel, kel on väga hea asukoht pankade suurte kontorite lähedal. Tarbijal pole mõtet valida, millisesse büroosse läheb. Ta valib selle, kuhu on lihtne minna. Aga uues olukorras oleks võimalus teistel samuti tulusid suurendada ja lõppkokkuvõttes see pigem tasakaalustab turgu,“ arvas Ots.
Samuti erinevad notarite tasud erinevate teenuste puhul. 1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahter lausus, et ta on teinud väga keerukaid tehinguid naeruväärselt soodsalt. Samas on olnud krõbedad tasud tehingute eest, mis on küll rahamahukad, ent üpris lihtsad. Seejuures märkis Vahter, et notarite kõrged tasud on ka põhjendatud, sest neil on suur vastutus.
Ebaühtlased hinnad
Ka Arakas märkis, et notarid teevad kinnisvaratehingute kõrval toiminguid, mille eest makstakse väga madalat hinda. „Kui ühte otsa muuta, eks siis notarid peavad ise arvamust avaldama, mida teise otsaga teha,“ lisas ta.
Ehkki kinnisvaraettevõtete juhid tervitasid soojalt konkurentsiameti ettepanekut, väitsid nad siiski, et pelgalt hinna tõttu notarit vahetama ei ruttaks. Nad tõid esile, et keeruliste tehingute puhul on notarid väärtuslikud õigusabi jagajad, tähtis on pikaaegne usalduslik suhe ja meeldiv suhtumine.
Tehinguid tehakse vaatamata kõrgetele tasudele
Samuti pole nende hinnangul kõrged notaritasud pidurdanud majanduse arengut ja kasvavad kinnisvarahinnad on selle ehtsaks tõestuseks. „Kõrgete notaritasude tõttu pole ükski tehing sõlmimata jäänud,“ väitis Arakas.
„Selgelt on Eestis notaritasud kõrged, aga see on suhteline. Lätis on mõned tasud ja riigilõivud veelgi kõrgemad,“ lisas ta.
Konkurentsiameti direktor Ots ütles, et nad avalikustavad detailsemalt ameti ettepanekud kolmapäeval ehk 21. augustil. Seejärel on neil kavas saata ettepanekud justiitsministeeriumile.
"Tänane seis nõuab arutelu, seadusmuudatust ja poliitilist otsust," ütles Ots. Ta lisas, et ettepanekuga annavad nad esimese tõuke muutusteks ja loodetavasti poliitikud viivad ettepanekud ellu.
Notarite koda: nii lähevad hinnad veelgi kõrgemaks
Hollandi ja Itaalia kogemus näitab, et notaritasudele hinnakonkurentsi rakendamine toob endaga kaasa negatiivseid tagajärgi, eeskätt just notaritasude kallinemise, mis omakorda mõjutab kõige enam just väiksema sissetulekuga inimesi.
Meie hinnangul kaasneks ka Eestis notaritasude vabaturule viimisega paljude klientide jaoks teenuse kallinemine, eeskätt just madalama maksumusega notaritehingute puhul. Näiteks võib tuua kuni 25 000eurose väärtusega kinnisvara müügilepingud, mille tõestamisel jääb notari tasu alla 100 euro.
Kuna notariaalse toimingu keskmiseks hinnaks kujunes 2018. aastal keskmiselt 89 eurot toimingu kohta, siis oleks alla selle hinna väga keeruline tagada kvaliteetset õigusteenust ning täita kõiki notaritele pandud ülesandeid.
Samuti seaks selline muudatus tõenäoliselt ohtu notari ametitoimingute ja -teenuste territoriaalse kättesaadavuse, kuna maapiirkondi teenindavatel notaritel ei oleks ilmselt majanduslikult mõttekas, mõnel juhul koguni võimalik samas piirkonnas tegutsemist jätkata. Kui ei ole inimesi, kes on valmis notarina sellistes piirkondades tegutsema, ei ole ka võimalik seal notari ametitoiminguid ja -teenuseid pakkuda. Veel ühe olulise avaliku teenuse kadumine väikelinnadest süvendaks Eestis veelgi ääremaastumist ja koondaks asjaajamist suurematesse linnadesse.
Meie hinnangul ei ole lihtsalt kohane rääkida notarite omavahelise konkurentsi parandamisest. Notar on tulenevalt notariaadiseadusest avalik-õigusliku ameti kandja, sõltumatu ametiisik, kellele riik on delegeerinud õigussuhete turvalisuse tagamise ja õigusvaidluste ennetamise ülesande. Seega jääb meile arusaamatuks, mis eesmärki võiks riigi ja tavainimese seisukohast teenida notarite vahel konkurentsi tekitamine.
Notarite vabaturu tingimustes jääksid kaotajaks tarbijad, sest:
1. Hinnakonkurentsi rakendamine seaks ohtu notari ametitoimingute kättesaadavuse vähekindlustatud ühiskonnagruppidele. Praeguse süsteemi muutmine töötaks vastu avalikule huvile, mille kohaselt võiks notari ametitoimingud olla rahaliselt kättesaadavad kõigile – ka majanduslikult vähekindlustatud ühiskonnagruppidele. Praegu on mitu seadusega kehtestatud notaritasu alla nende omahinna.
2. Ei saa välistada, et vähekindlustatud erakliendid peaksid doteerima ka suurte äriklientide tehinguid. Vabalt kehtestatud hindade korral võivad tehingukulud väheneda vaid väga kõrge väärtusega tehingute puhul, mida tehakse harva.
3) Kuna praegu on seadusega fikseeritud tasude info avalik, siis on alati võimalik ka tehingutega kaasnevaid kulusid täpselt ette kalkuleerida. Muudatuse korral see võimalus vähemalt sellisel kujul kaoks.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 13.12.24, 22:19
S&P Global Ratings agentuur tõstis Freedom24 ja Freedom Holding Corp. tütarettevõtete krediidireitinguid
Rahvusvaheline reitinguagentuur S&P Global Ratings tõstis Freedom24 kaubamärki omava Freedom Finance Europe Ltd. pikaajalist krediidireitingut B-tasemelt B+-tasemele.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele