OMX Baltic−0,45%271,67
OMX Riga−0,16%862,52
OMX Tallinn−0,44%1 726,94
OMX Vilnius0,28%1 066,75
S&P 5001,09%5 930,85
DOW 301,18%42 840,26
Nasdaq 1,03%19 572,6
FTSE 100−0,26%8 084,61
Nikkei 225−0,29%38 701,9
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,96
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%107,25

OMX Baltic−0,45%271,67
OMX Riga−0,16%862,52
OMX Tallinn−0,44%1 726,94
OMX Vilnius0,28%1 066,75
S&P 5001,09%5 930,85
DOW 301,18%42 840,26
Nasdaq 1,03%19 572,6
FTSE 100−0,26%8 084,61
Nikkei 225−0,29%38 701,9
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,96
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%107,25

22.08.19, 06:00

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Rikaste TOPi ettevõtja diilitas Venemaal süüdi mõistetud firmadega

Vene-Eesti ettevõtja Roman Stroykov tegi koostööd Venemaa firmadega, mis sõlmisid Venemaal langetatud kohtuotsuste kohaselt aastaid fiktiivseid tehinguid eesmärgiga hoiduda maksude maksmisest. Lisaks süüdistatakse Venemaal firmat, mis kuulus Stroykovi sugulasele, praegu 10,5 aastaks pettuse pärast süüdi mõistetud ärimehele, aruannete võltsimises ja koguni rahapesus.

Roman Stroykov Expert Banki kontori avamisel Omskis

Roman Stroykov Expert Banki kontori avamisel Omskis Foto: ngs55.ru

Roman Stroykov oli oma 97 miljoni euro suuruse varandusega mullu Äripäeva Rikaste TOPis 26. kohal. Eestis on ta kolme Muuga sadama territooriumil registreeritud logistikafirma kaasomanik. Peale nende kuulub Stroykovile kaubandusettevõte Antonio Trade, mille käive oli Eesti hulgimüügiturul mitu aastat suurim.

Vähesed teavad aga, et Stroykov on lisaks kõigele sellele ka pesuehtne Vene pankur. Eesti firma Kolm Kivikest kaudu on mees praktiliselt Omskis asuva Expert Banki ainuomanik. Pangal on filiaalid nii Moskvas kui ka Peterburis.

Eesti ajakirjanduse huviorbiiti sattus Stroykov selle aasta kevadel, kui tuli päevavalgele kahtlase päritoluga raha liikumine Swedbanki Eesti haru kaudu.

Stroykoviga on seotud firmad Formus Baltic OÜ ning Esterson Enterprise. Neid ettevõtteid uurisid veebruaris nii Postimees kui ka Äripäev. Formus Baltic OÜ endine omanik Dmitri Novgorodtsev on Stroykovi äripartner Expert Bankis ning Formuse juhatuse liige Vladimir Griškov kuulus varem Stroykovi erinevate firmade juhatustesse.

Raha liikumise skeem. Foto: Kartau

Esterson Enterprise'i mainis ka Bill Browder oma aprillis Eesti võimudele tehtud kuriteoteates kahtlaste rahaliikumiste kohta Swedbankis. Mõni aeg hiljem otsustas riigiprokuratuur Browderilt saadud infot uurida juba käimasoleva Danske Banki menetluse raames. Praeguse seisuga aga prokuratuur uurimise kohta rohkem infot ei avalda.

Stroykovi vastu hakkasid huvi tundma ka ajakirjanikud Novaja Gazeta Baltijast, kes kirjeldasid oma artiklites raha liikumisi Venemaa ühepäevafirmade kontodelt Stroykovi äridega tihedalt seotud firmade kontole ja raha võimalikku liikumist Antonio Trade'i.

Stroykov ise ütles NG Baltijale, et ajakirjanikud on ta ära kurnanud ja tema suhtes “ei ole ainsatki tõsiseltvõetavat pretensiooni”.

Mitu kavalat skeemi

Äripäev ja Delovõje Vedomosti uurisid koos NG Baltijaga mitut Venemaa kohtulahendit, mis käsitlevad aastail 2010–2013 Venemaal ühepäevafirmade abil tehtud fiktiivseid tehinguid. Dokumentidest selgub, et tehingud olid “tekitatud” selleks, et vähendada maksustatavat tulu.

Nii kirjeldatakse ühes kohtulahendis, kuidas firma korraldab kaupade ostmist ühepäevafirmade võrgustiku kaudu, et viia tulumaks miinimumini ja toimetada firmadesse kogunenud raha piiri taha.

Teine kaasuses kirjeldatakse, kuidas firma müüb teisele firmale kaupu, pärast aga esitab võltshagi, milles nõuab hilinenud makse eest leppetrahvi. Seegi võimaldab tulusid vähendada ja järelikult redutseerida ka selle pealt tasutavaid makse.

Kolmandas kohtuasjas tellib firma kahelt teiselt firmalt naftaveo teenuse. Raha liigub reaalselt, tehing ise on aga fiktiivne, ja nagu tegi kindlaks Venemaa maksuamet, teiste firmade reaalselt kehtiva lepingu pealt maha kirjutatud.

(Täpsemalt saab kõigi nelja kohtuasja kohta koos nimetuste ja summadega lugeda artikli lõpus olevast infokastist.)

Kõiki neid kohtulahendeid läbib ühine joon: uurides raha liikumist tulude varjamisel osalenud ühepäevafirmade arvetel, tuvastas kohus, et peaaegu kogu raha kanti kahe Vene firma – OOO KangaRus ja OOO Re-Porto arvetele. Ülekanded vormistati vekslite ostmise ja võla tagastamisena. Nimetatud kahest firmast aga liikus raha välismaale.

“OOO KangaRus pangaväljavõtete analüüs näitas, et sellelt organisatsioonilt laekunud rahalised vahendid kanti täies mahus OOO KangaRus valuutaarvele välisvaluuta ostmiseks ja selle järgnevaks ülekandmiseks välismaiste pankade arvetele,” seisab näiteks ühes kohtuotsuses. Aastail 2010–2013 sai KangaRus ühepäevafirmadelt üle 70 miljoni euro.

Rida seoseid

On hulk fakte, mis viitavad, et Stroykov pidi olema KangaRusi ja Re-Porto tegevusest teadlik.

1) Sama juhatuse liige

KangaRusi juhatusse kuulub Karine Saakjan (Arutjunjan), kes oli ühe Stroykovi firma, Tveri oblastis asuva Vesjegonski veinitehase direktorite nõukogu liige.

2) Antonio Trade'i, KangaRusi ja Re-Porto vahelised aktiivsed laenusuhted.

Võlakirjade ostmine, mida kirjeldatakse ajakirjanike analüüsitud kohtuasjades, toimus aastail 2010–2013. Kuni 2010. aastani nähtub Antonio Trade'i raamatupidamisest, et KangaRus ja Re-Porto võtsid Antonio Trade'ilt aktiivselt nii lühi- kui ka pikaajalisi laene (summad jäävad 10,5 miljoni ja 30 miljoni euro vahele) ning müüsid viimasele ka oma võlakirju. Näiteks 2010. aastal oli Antonio Trade'i bilansis 3,25 miljoni euro väärtuses nende kahe firma võlakirju. On ka teada, et 2013. aastal müüs Re-Porto Antonio Trade'ile 21 miljoni euro eest võlakirju.

Peale selle andsid KangaRus ja Re-Porto 2010. aastal laenu teisele Stroykovi firmale, Pihkvas tegutsevale ehitusmaterjalidega kauplevale Pskovselhozsnabile.

3) Sama pank

Nii Re-Portol kui ka KangaRusil olid Stroykovi pangas allutatud kohustused. Vähe sellest, ka suuremal osal fiktiivsetes tehingutes osalenud ühepäevafirmadest olid arved Expert Bankis. Üks neist – Rona Pluss – figureerib ka panga dokumentides partnerina.

4) Sama IP-aadress

2013. aastal ostis Re-Porto maksudes kõrvalehoidumise skeemiga saadud raha eest Antonio Trade'ilt veksleid. Kohus tegi kindlaks, et IP-aadressid, millelt arvelduskontosid hallati, olid identsed.

Küsimuse peale, kuidas ta kommenteerib tema firma ja Re-Porto IP-aadresside kokkulangevust, soovitas Stroykov lugeda tähelepanelikult kohtu otsust. “Mingit rahade väljaviimist ei ole kunagi olnud. Lugege, tehke endale asi selgeks ja te saate kõigest aru,” kirjutas ärimees.

Ettevõtja: pole välistatud, et Stroykovi sugulase firmas tegeldi rahapesuga

Ühes eelpool nimetatud kohtuasjas (naftamüügiga seotud varitehingus) figureerib Venemaa firma RusResurs Trading. Sel firmal on ka Eestis kaks äripartnerit - Estbetox ja Estbet Tehas OÜ. Nimetatud firmad asutas Roman Stroykovi vend, ärimees Mihhail Loškov, kes tuli Venemaalt Eestisse 2000. aastate keskpaigas. NG Baltija andmetel praegu kannab Loškov Venemaal 10,5-aastast vanglakaristust 2006. aastal Vene firmalt, betoonitehaselt Bogema 1,7 miljoni euro riisumise eest.

Ajakirjanike tähelepanu juhtis Estbetoxile ja Estbet Tehasele Eestis elav Vene ärimees Vladimir Salberg. Tema väitel võltsis Loškovi firma aastaaruandeid ja Salbergi sõnul ei saa välistada, et Loškov üritas sellega varjata ulatuslikku rahapesu.

Salberg toob oma kahtluste kinnitamiseks järgmise näite. Tema käsutuses olevate andmete kohaselt tegutses Estbetox 2011. aastal vahendajana tehingus, milles üks Saksamaa ettevõte ostis RusResurs Tradingult naftat. Lepingu järgi pidi Saksa firma kaudu liikuma 60 miljonit eurot. (Salberg kinnitab, et läbi Danske panga kanti sellest summast üle vähemalt 943 000 dollarit.) Kuid Eesti äriregistrile esitatud 2011. aasta aruandes näitas Estbetox kordades väiksemat käivet – vaid 440 000 eurot.

“/.../ mul tekib küsimus, et kui leping on vettpidav, siis mis takistas Eesti firmal deklareerida tulu ja kasumit, kui Eestis on jaotamata kasumi tulumaks null? Ta ei oleks pidanud nendelt summadelt isegi makse maksma. Ma oletan, et Estbetoxi tegelikud kasusaajad püüdsid vältida auditeerimist, mis on Eestis kohustuslik, kui firma müügitulu ületab 12 miljonit eurot. Tundub, et nad varjasid midagi kriminaalset,” ütles Salberg Novaja Gazeta Baltijale.

Kahtlusi tekitab ka Estbet Tehas OÜ raamatupidamine. Venemaal avalikustatud kohtulahenditest selgub, et Estbet kandis 2011. aastal SEB kontolt oma Venemaa tütarettevõttele ligi 800 000 eurot. Samas on selle perioodi raamatupidamisdokumentides kirjas, et käive jäi alla 6000 euro.

Kevadel pöördus Salberg SEB, finantsinspektsiooni ja riigikogu poole palvega uurida Estbetoxi ja Estbet Tehas OÜ tegevust.

Loškovi abikaasa: jumal hoidku, mis raha kantimisest te räägite?

Estbetox ja Estbet Tehas OÜ juhatusse kuuluva ka Loškovi naine Inna Berezina ja tolle ema Margarita Zaitseva. Ajakirjanikel õnnestus Berezinaga ühendust saada, kes aga eitas Saksamaale 60 miljoni euro eest nafta müümist, lisades, et tema firma arvel ei ole sellist raha kunagi olnudki.

“Jumal hoidku, mis raha kantimisest te räägite?” ütles Berezina. “Ma elan lastega 600-eurose palgaga.”

Berezina leiab, et Vladimir Salbergil on sidemed korrakaitsestruktuuridega ja ta pani tema mehe vangi kättemaksuks, kuna Salbergi sugulasel ja Mihhail Loškovil olid varalised vaidlused. Ta leiab veel, et Salberg hankis tema firma tegevust puudutavad dokumendid ebaseaduslikult.

Peale selle teatas Berezina, et ei suhtle oma mehe venna Roman Stroikoviga, “väga rikka mehega”. “Ei saa lennata kõrgemale, kui tiivad kannavad,” lisas ta. Berezina väitel ei ole tema firmal olnud Stroykoviga kunagi tegemist. Kui alguses väitis Berezina, et ei tunnegi Stroykovi, siis hiljem ta siiski tunnistas, et on viimast ühe korra näinud “sada aastat tagasi Moskvas”.

Artikkel valmis koostöös ajalehega Novaja Gazeta Baltija, milles ilmus kolm artiklit raha liikumisest Venemaa “ühepäevafirmade” arvetelt firmade arvele, mida juhivad Stroykovi firmades töötanud inimesed (info pärineb Venemaa kohtute otsustest).

1) Moskva arbitraažkohtu otsus asjas № А40-30210/2017

Moskva arbitraažkohus leidis, et elektroonikamüüja Vobis Mobilnaja Elektronika tegi aastal 2013 fiktiivseid tehinguid mitmete firmadega, sh OOO Lanson ja OOO Rona Plus’iga, et suurendada kulubaasi ning läbi seda maksta vähem makse. Kohus leidis, et pärast tehinguid OOO Rona Plus arvetest liikus rohkem kui 640 mln rublat (8,7 mln eurot praeguse kursi järgi, edaspidi nimetame kõiki summasid eurodes) OOO KangaRusi arvetele seletusega „tasu seoses vekslite ostu-müügi lepinguga“ (sellest 0,9 mln eurot liikus hiljem tagasi). OOO Lanson arvetest liikus rohkem kui 50 mln eurot OOO KangaRusi arvetele seletusega „tasu seoses vekslite ostu-müügi lepinguga“ (sellest 3,8 mln eurot liikus hiljem tagasi).

2) Moskva arbitraažkohtu otsus asjas № А40-191054/14

2010. aastal müüs firma Ermak ettevõttele OOO ATG kaupu, pärast aga esitas võltshagi, milles nõudis hilinenud makse eest leppetrahvi. See võimaldas tulusid vähendada ja järelikult maksta ka vähem makse.

Aastatel 2010-2012 liikus Ermakilt 17 mln eurot KangaRusi arvetele ning sealt edasi peaaegu 13 mln eurot välismaale. ATG ja KangaRusi arved olid mõlemad avatud Expert Bankis ning neid kontrolliti samast arvutist. Kohus mõistis Ermakile umbes 75 000 euro suuruse trahvi.

3) Moskva arbitraažkohtu otsus asjas № А40-139850/16-140-1222

2012. aastal tellis firma Rus-resurs Logistik ettevõtetelt IDA ja Rus-Resurs Trading naftaveo teenuse. Raha liikus reaalselt, tehing ise oli aga fiktiivne, ja nagu tegi kindlaks Venemaa maksuamet, teiste firmade reaalselt kehtiva lepingu pealt maha kirjutatud. Selgus, et raha IDA arvetelt liikus välismaa firmadele ning Re-Portosse ja KangaRusi vekslite eest. Kangarusist liikus raha omakorda välismaa pankadesse. Rus-Resurs Logistik sai trahvi 420 tuhat eurot.

4) Moskva arbitraažkohtu otsus № А40-101240/14

2013. aastal kauples Re-Porto vekslitega Antonio Trade'iga ning teiste firmadega, kel kõigil olid arved Expert Bankis. Antonio Trade'ile müüdi veksleid kogusummale 4,5 mln eurot. Kohus leidis, et kõik need tehingud toimusid selle nimel, et saada põhjendamatu maksueelis. Lisaks leiti, et kõiki arveid, sh Antonio Trade’i oma, administreeriti ühelt IP-aadressilt.

Roman Stroykov

Seotud lood

Sisuturundus

18.12.24, 16:05

Investeerimine kunsti: muuseumikvaliteet võib maksta vähem kui pool telefoni

Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”