Eriolukorra kehtestamine vähendas järsult Eesti elanike liikumist ning tõi kaasa olulise muutuse nende tarbimiskulutustes ja säästmises, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
- Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Foto: Raul Mee
Inimeste liikumise langus on vähendanud nende tarbimist, nendib Mertsina. Eriolukorrajärgsel neljal nädalal (16.03–12.04) vähenes Swedbanki kaardimaksete käive keskmiselt 27%, samas kui sularaha võeti välja 24% vähem kui aasta tagasi samal ajal. Swedbanki välja antud deebet- ja krediitkaartide osakaal Eestis on 61% ning seega peaks Swedbanki klientide tarbimiskäitumist saama hästi laiendada kogu Eestile.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eriolukorra algusest töö kaotanud 14 000 inimest
Märtsikuu eest on töötajate palkadeks riigi toetust praeguseks küsitud 30 000 inimesele, järgmistel kuudel läheb olukord tõenäoliselt hullemaks.
Kolmel ettevõttel neljast väheneb käive kolme kuu jooksul keskmiselt poole võrra, koondamisi on oodata 36 protsendis ettevõtetest ning 43 protsenti töötajatest teeb tööd kodust, selgub konjunktuuriinstituudi andmetest.
Ettevõtte müügihinna kujunemine on keerukas protsess, kus müüja teeb elus sageli ainukordse tehingu ja emotsionaalne faktor võib olla üsna suur. Paraku seda komponenti hinnastamise juures kasutada ei saa, tõdesid PwC Estonia tehingute nõustamise juhtivkonsultandid Allar Karu ja Sass Karemäe.