Endise tippjuhi Kuldar Leisi sõnul koidab meid suur probleem: mis saab maal tegutsevatest mõnekümne töötajaga firmadest, keda on vedanud nüüdseks üks ja sama ettevõtja, kuid kes on jõudmas pensioniikka. Seda võib eriti märgata Kagu-Eestis, kuid on probleemiallikaks ka mujal.
- Kuldar Leis. Foto: Andres Haabu
"Kui 90ndatel Eesti vabaks sai ja näiteks need sellised puidufirmad loodi või hakkasid uute omanike all tööle, siis nende omanikud olid noored ja vihased tegijad. Tänaseks on nad pensionieelikud või juba pensionil ning siin on küsimus põlvkondade vahetuses. Kui sa oled ikkagi ühte ja sama asja teinud aastakümneid ja sul seda firmat kellelegi pärandada ei ole või järeltulev põlvkond ei taha üle võtta, siis mis siis saab?" mõtiskles Leis, viidates, et see küsimus võib olla eriti valus, kui tegutsetakse väikestes maakohtades. Need on sellised firmad, mis suurtele tegijatele silma ei jää ning ostuhuvi ei paku, kuid võivad olla kohalikul tasandil olulised tööandjad.
Seotud lood
Ettevõtete juhtidel tuleb muude küsimuste kõrval mõelda ka sellele, mil moel oma töötajaid kõige tulemuslikumalt innustada. Mitmed neist on kasutusele võtnud boonuspaketid ja üha rohkemad kaaluvad töötajatele lisahüvede pakkumist, just selliste, mida päriselt enim vajatakse ning hinnatakse: tööalased arenguvõimalused, rahalised boonused, täiendav tervisekindlustus, paindlik töökorraldus ja ühisüritused. Leinonen toetab oma klientidest tööandjaid iga päev just motiveerimisprogrammide väljatöötamisega. Millised on kõige populaarsemad boonusmeetmed?