Paremate riigijuhtimise praktikate ja kvaliteetsete planeeringute eelduseks on kvaliteedisõel ja tagasisidestamine, ilma milleta pole üldse võimalik juhtimist parandada, kirjutab Mihkel Langebraun arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

- “Ebatõhusa bürokraatiamasina probleeme on kaasajal püütud mitmeti põhjendada. Tegelik elu on näidanud, et objektiivseid põhjendusi tuuakse lihtsalt puuduliku planeerimise, käpardlikkuse või vastutuse puudumise ettekäändeks,” kirjutab Mihkel Langebraun. Foto: Erakogu
Demokraatia pidavat kuulsa Briti riigimehe ütluse järgi olema halb valitsemisvorm, aga siiski parem kui kõik ülejäänud. Käesolevaga üritan selgitada, et demokraatia on parem ainult juhul, kui strateegiate ja otsuste valmimise juures on kvaliteedisõel ja asjakohane tagasiside. Nende eelduste puudumisel võib demokraatia täielikult ebaõnnestuda.
Alanud kevadel viisid pinged sisepoliitikas valitsusremondini, mis tõi nelja aasta jooksul Eestile viienda valitsuse. Olukord tekitab paralleele 1930ndatega. Toonase üleilmse Suure Depressiooni ajal kasvanud noore demokraatia valitsuste ebastabiilsus viis sõjaveteranide protestiliikumise Vabadussõjalaste tõusuni populaarseimaks rahvaliikumiseks. Nende edu omakorda päädis Konstantin Pätsi poolt vaikiva ajastu sisseviimisega poliitilise eliidi vaikival heakskiidul.
Vaatamata autokraatiale mäletatakse Pätsu aega kuldse perioodina, mis tõi kaasa majanduskasvu, stabiilsuse ning seninägematu heaolutaseme riigis, kus veel 15 aastat varem oli suur osa elanikest rentnikud ja põlluharijad-popsid. Kuigi nentimata ei saa jätta juhtimisvigu julgeoleku valdkonnas, võis kiire edu lummus olla põhjuseks julgeoleku illusiooni lõhkemisele 1940. aasta suvel.
Riiklik lennufirma ei lenda
Ebatõhusa bürokraatiamasina probleeme on tänapäeval püütud mitmeti põhjendada: liiga massiivne, liiga õhuke, liiga aeglane jne. Objektiivse põhjusena tuuakse välja Eesti väiksus, mis muudab riigiaparaadi elaniku kohta kalliks, või ka geograafiline asukoht, mis lukustab ressursse riigikaitsele.
Tegelik elu on näidanud, et objektiivseid põhjendusi tuuakse lihtsalt puuduliku planeerimise, käpardlikkuse või vastutuse puudumise ettekäändeks.
Ilmekas näide on kaks korda pankrotti lastud riiklik lennufirma. Kusjuures mõlemal korral kulutati hulk maksumaksja raha majanduskriisi olukorras pankroti äärel ettevõttesse, palgates päästmisoperatsiooni mitmeid kõrgepalgalisi „asjatundjaid“, kes küll kumbagi lennufirmat päästa ei suutnud.
Isegi õnnetu sovetiokupatsiooni ajal sai lennukiga lennata – Viljandisse (sic!), Pärnust, Kuressaarest ja Ruhnust rääkimata. Võib küll väita, et selline asi oli võimalik tänu doteerimisele, aga kas keegi on arvutanud, kui palju tasuta lende oleks saanud raha eest, mis Estonian Airis ja Nordicas põletati? Kas keegi üldse on, isegi osaliselt, selle jama eest kunagi vastutanud?
Riigiosalusega lennufirma strateegia kokkupanek pole raketiteadus, selleks piisab umbes kümnest keskmise suurusega lennukist, millega igapäevaselt lennata lähimatesse suurtesse lennujaamadesse. Näiteks võiksid igapäevased liinireisid ühendada Tartut Kopenhaageni ja Helsingiga, Tallinnat Londoni, Berliini ja veel mõne pealinnaga. Koostöös lähiriikide lennufirmadega saaks parandada ümberistumisvõimalusi lähiriikides. Neid ühendusi võiks opereerida kahasse Finnairi, Air Balticu ja teistega.
Tartu lennujaamale tehakse küll sageli kampaaniad, milles jäetakse lisamata, et valikus on üks sihtkoht – vähevõitu 100 000 elanikuga ülikoolilinna jaoks.
Rail Balticu kolinad
Kõige sagedasem põhjendus poliitikute poolt mistahes neile ebasobiva idee maha laitmiseks on mõistagi raha puudus – mida pole, seda lihtsalt pole. Ometi on riigijuhtimise kontekstis tegu demagoogiaga, kui plaanitakse lausa miljarditesse ulatuvaid investeeringuid mitmesse valdkonda, kuid Piret Hartmani viimase tööpäeva algatus jätkata Haapsalu raudtee taastamist 15 miljoni euroga tühistatakse. Võimuparteide väitel raha selleks ei jagu, kuigi samal ajal toetatakse paljusid ettevõtjaid kümnete miljonite eurodega, rääkimata Rail Balticule (RB) kulutatavatest sadadest miljonitest.
RB on vaieldamatult veidramaid planeeringuid Eesti ajaloos, mis lihtsalt ei allu vähimalegi mõistlikule kriitikale. Sarnaselt paljudele olen minagi kirjutanud mitmeid arvamusi, kuidas seda raudteed – kui üldse ehitada – teostada mõistlikul moel. Mitmetes petitsioonides ja pöördumistes on rõhutatud, et nii aeglase raudtee jaoks pole üldse vaja rajada riiki läbivat uut raudteekoridori, kui kõrval on juba kasutusel raudteekoridorid (mida tuleb samuti hooldada, renoveerida jne).
Täiesti puuduvad ühendused teiste raudteeharudega, mis oleks RB suurim eelis kohalikule raudteevõrgule. Ühtlasi ka põhjus, miks Viljandi kaudu kulgev trass oleks kergemini raudteevõrguga integreeritav. Kuid ka Pärnu kaudu ehitades on võimalik eelistada vanu raudteekoridore.
Samuti toetan
Peep Siitami ideed allmaataristu rajamisest. Ka RB tuleks juba algfaasis planeerida integreeritult varjenditega. Tuuleparkide planeerijad võiksid samuti süveneda tuulikute hiigelvundamentide kahesuguse kasutamise võimalustesse, mida saaks riigikaitsesse integreerida.
Parema riigijuhtimise praktikate ja kvaliteetsete planeeringute eelduseks on kvaliteedisõel ja tagasisidestamine, ilma milleta pole üldse võimalik juhtimist parandada. Suuremate planeeringutega peaksid kaasnema avalikud foorumid siduvate hääletustega, ekspertide tasud peaksid kujunema aga vastavalt tehtud tööde kvaliteedile, nagu see toimib igas muus eluvaldkonnas.
Pane eduidee kirja ja võida 10 000 eurot!
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Elengeri (endine Eesti Gaas), If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.
Konkursil saab osaleda kuni kahe võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ning särav esitus. Grand prix toob võitjale 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. Konkurss lõpeb 31. märtsil 2025.
Võistlustööd ilmuvad
Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel.
Võistlustöö ja autori pildi saab esitada siin. Tehniliste probleemide ja lisaküsimuste korral kirjutage meile
[email protected].
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!