Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) hiljutisel virtuaalsel tippkohtumisel kiideti heaks globaalne minimaalne ettevõtete 15% tulumaks, vahendavad Financial Times ja Wall Street Journal.
![Tehnoloogiahiiud ühes mitme muu rahvusvahelise ettevõtete grupiga peavad hakkama maksma rohkem makse.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=6597b458-86cc-5116-8af6-e52fe820879f&width=3840&q=70)
- Tehnoloogiahiiud ühes mitme muu rahvusvahelise ettevõtete grupiga peavad hakkama maksma rohkem makse. Foto: Reuters/Scanpix
Ajalooline kokkulepe, millele on alla kirjutanud koguni 130 riiki, püüab saavutada, et rahvusvahelised suurettevõtted, nende seas Big Tech ehk näiteks Facebook, Apple ja Amazon, maksaksid ausalt makse. Ideele oli vastu üheksa riiki, teiste seas Eesti. Meiega ühte leeri kuulusid veel sellised riigid nagu Keenia, Nigeeria, Barbados, Sri Lanka, Iirimaa, Ungari, Saint Vincent ja Grenadiinid. Peruu jäi hääletuselt välja, sest riigil pole valitsust.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti praegune ettevõtete tulu maksustamise põhimõte, mis globaalse minimaalse tulumaksu ideega kokku ei lähe, on toetanud nii meie ettevõtete tegevust ja nende investeeringuid, kuid olnud ka atraktiivne välisinvesteeringutele. Ettepoole vaadates hakkab maksusüsteemi üha rohkem mõjutama rohepööre ja digitaliseerimine, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
G7 leping lõpetaks liiga kaua kestnud võidujooksu ettevõtete madalaima maksutaseme nimel, millest on võitnud üksikud, kuid kaotanud miljardid, kirjutab Euroopa Komisjoni majandusvolinik ja endine Itaalia peaminister Paolo Gentiloni.
Kui Eesti peaks oma ettevõtete tulumaksusüsteemi G7 plaanitava üleilmse tulumaksumiinimumi tõttu muutma, siis on oluline luua ka uue süsteemi sisse majandusarengut ergutavaid stiimuleid, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Magnus Piirits asutuse blogis.
Suurimad muudatused Eesti maksusüsteemis tulenevad Euroopa ja OECD mõjust, keskkond muutub ja meil tuleb sellega arvestada, kirjutab Ernst & Young Baltic ASi (EY) partner, FinanceEstonia juhatuse liige Ranno Tingas.
Keeltekool Kirjatäht tähistab veeburarikuus kümnendat tegutsemisaastat. Seda, et aeg on tegusalt ja lennates läinud, kinnitab tõsiasi, et ümmarguse tähtpäeva saabumist tuli kooli juhile ning asutajale Ülle Koppelile meelde tuletada. “Numbrid on minu jaoks kõige nõrgem külg. Need ei seisa meeles, kipuvad ununema ja sassi minema,” naerab ta.