Nädala lood: Neinar Selit valdab 2008. aasta tunne, puidutööstust tabas ränk löök

Ettevõtted, kes tavaliselt suvekuudel pea terve aasta tulu kokku ajavad, seisavad sõjasuvel mitme mure ees. Tuletikuga aetakse taga töötajaid, lepingupartnerite tellimused lükkuvad üha edasi ja tarneahelate ümber tegemine on nii keeruline, et nõuab juba kõrgema matemaatika doktorikraadi.

"Meie igapäevane töö on kivist vett välja pigistada. Mitte midagi kuskil saada pole," ütles autoelamute ja haagissuvilate müügi ning rendiga tegeleva ProREXoili juhi Margus Pihlak.

Lisaks Pihlakule jagasid oma kogemusi Raja talu maasikakasvataja Gunnar Tärn, kalakuningatena tuntud äri Conorel Grupp OÜ üks omanik Hando Tamm ning suvelilli kasvatava ja müüva Kristiine Aiandi omanik Martin Talve.

Eelmisel nädalavahetusel InvesteerimisFestivalil osalenud Neinar Seli ütles kinnisvara kohta, et tal "on täpselt samasugune tunne nagu 2008. aastal".

Äripäeva Rikaste TOPi esiotsas figureeriv ja Eesti ärimaailma suurim otsustaja Neinar Seli soovitas praegu hoida kainet mõistust ja uskuda, et varsti läheb paremaks. "Tark ei torma, see aeg tuleb üle elada," ütleb Seli.

"Projektid lähevad edasi, aga alustamisele ei mõtle," tunnistas Seli. "Ehitusvaldkonnas on selgelt 2008. aasta tunne, nii kaua, kui ei stabiliseeru, peab ootama," soovitas Seli.

Taristuehitajatega rääkides selgub, et suuremates firmades võib ees oodata koondamislaine, sest töötajatele ei ole pakkuda piisavalt tööd. Väiksemaid ettevõtteid aga ohustab turuosaliste meelest suisa pankrot, kui firma ei suuda materjalide hinnatõusuga hakkama saada.

Ühe turuliidri, Trev-2 Grupi juhatuse esimees Sven Pertens tõdes, et taristuehituses on üsna rasked ajad alanud. "Ja tundub, et läheb veel raskemaks."

Sel hooajal on tee-ehituseks vajalike materjalide hind tõusnud kolm-neli korda. Samas on varem sõlmitud lepingutes fikseeritud hind ning raha juurde küsida ei saa.

Äripäev kirjutas sel nädalal ka pankrotivara omastamises süüdistatavast Veli Kraavist, kelle isikliku pankroti kohtuasjas püüab kolleegide ja kohtu teravat tähelepanu Veli Kraavi haldur Toomas Saarma. Saarma püüdis maha raputada isegi neid nõudeid, mille Kraavi ise on omaks võtnud.

"Niimoodi lõpuks tundub, et oligi õige, et Veli Kraavi võttis raha," meenutas kannatanud ettevõtte Kapasto Kaevandus pankrotihaldur Ly Müürsoo jahmatust, kui kuulis, et Toomas Saarma vaidleb tema esitatud nõudele vastu.

Lisaks kirjutasime, et prokuratuur saatis eelmisel suvel keelava tooniga e-kirja pankrotihalduritele, kes rääkisid Äripäeva artiklis omastamises süüdistatava Veli Kraavi tegudest.

Prokuratuur hoiatas pankrotihaldureid rääkimast nende endise kolleegi, omastamises süüdistatava Veli Kraavi kriminaalasja üksikasjadest. Prokurör tahab, et haldurid selleks tema käest luba küsiks.

Prokuratuuri kiri maandus mitme pankrotihalduri postkasti, teiste seas sai selle Tiia Kalaus. "Üllatus ja ehmatus oli. Oma arust ei rääkinud ma mitte midagi sellist, mis oleks menetlusega seotud,“ lausus pankrotihaldur Tiina Kalaus, kes tõdes, et prokuratuuri kirjal oli järsk mõju.

Sel nädalal tuli paljudele ka üllatuseks, et kaitsepolitsei ametnikud pidasid kinni neli inimest, keda kahtlustatakse korruptsioonikuritegudes. Keskerakondlasest Pirita linnaosavanemat Tõnis Liinatit kahtlustatakse altkäemaksu võtmises.

Esialgsetel andmetel on alust kahtlustada, et Tõnis Liinat kasutas ära oma ametiseisundit Pirita linnaosavanemana, mõjutas linnaosavalitsuse riigihankeid ja sai selle eest altkäemaksu.

Liinati kaitsja Paul Keres sarjas prokuratuuri ning leiab, et Liinati kaheks kuuks vahi alla jätmine on liigne.

"Toores on see kõik," tõdes Keres, viidates sellele, et sisulisi kommentaare ta korruptsiooniasja kohta anda ei soovi. Küll ütles ta, et kavatseb Liinati vahistamise määruse vaidlustada. Selleks on tal aega kümme päeva.

Äripäev kirjutas ka, et kahtlustus altkäemaksu võtmises jättis Liinati linnaosavanema ametist ilma ning pani linnaosa hangetega seotud ettevõtjad üksteisele küsivalt otsa vaatama: kes tegi?

Pirital ja mujal linnas teatakse haljastusega seotud tööde tegijatena selliseid ettevõtteid nagu GT4U, Keskkonnateenused, Krausberg ja Keskkonnahooldus. Äripäev võttis nendega ühendust.

Et aga kurvemate uudiste taustal tuua ka lootuskiiri, tuletame meelde InvesteerimisFestivalil öeldut. Näiteks investor ja finantsökonoomika doktor Kristjan Liivamägi ning investor ja finantsanalüüsi ekspert Paavo Siimann avaldasid festivali viimasel päeval, et oleme majandustsükli langusfaasi lähedal ning andsid mõtteid, kuidas ennast languse eest kaitsta.

Ettekandes käisid õppejõud läbi erinevad varaklassid ning rääkisid, kuidas mingi varaklass või sektor erinevas langusfaasis käitub. Liivamäe sõnul oleme faktiliselt veel küll majandustsükli tõusufaasis, kuid sellest hoolimata näeb ta 6–9 kuu perspektiivis, et jõuame läbi majandustsükli kahanemisfaasi langusfaasi.

"Oleme jõudnud või jõudmas majandustsükli kahanemisfaasi, kus kõige atraktiivsem riski ja tootluse vahekord on valitsuse ja ettevõtete võlakirjades," rääkis Liivamägi. Sel perioodil ei ole hea omada aktsiaid, küll aga on siis hea võimalus aktsiaid osta. Siiski, head investeeringud on raha ja võlakirjad, mida sel perioodil hoida. Ettevaatavalt ei ole väga halb otsus istuda rahas praegu.

Pikemalt saab lugeda artiklist "Eksperdid jagavad nõu, kuidas portfelliga lähenevaks kriisiks valmistuda".

Lisaks jagame teiega teiste investorite mõtteid, mida saab lugeda näiteks artiklitest "Meidla ostab viimase raha eest Saunumi aktsiaid" ja "Saare ja Oolo: finantsvabaduse portfelli ehitatakse rahatarkuse, Exceli ja tugimeeskonna abil".