Päikesepaneelid ja korteriühistud: müüdid vs. tegelikkus

Elektrilevi andmetel on Tallinna korteriühistutes elektrienergia üksikostuleping kasutusel ligi 5500 hoones, ühisostulepinguga on hinnanguliselt ligi 1300 korteriühistut. Võrdleme, kuidas üks või teine leping korteriomaniku elektriarve suurust mõjutab ja mis on erijuhud.

Universaalteenuse tarbija on kodutarbija ja isik, kes ostab elektrienergiat selle edastamiseks ja müümiseks kodutarbijale. See tähendab, et universaalteenuse tarbijaks saab olla ka korteriühistu, kuid seda vaid ulatuses, milles elektrienergia edastatakse kodutarbijatele ja mitte näiteks kortermajas tegutsevatele äriühingutele, selgitab Wallessi vandeadvokaat ja energiaõiguse valdkonna juht Edgar-Kaj Velbri.

Kui Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi plaan teoks saab, tuleb hakata Eestis ja mujal kiirkorras maju renoveerima, sest kuuendik kehvemalt soojustatud hoonetest tuleks juba seitsme aastaga korda teha.

Olmejäätmete sorteerimine on väga vajalik ka suurtes kortermajades. Vastupidiselt levinud arvamusele ei sorteerita pärast äravedu segaolmejäätmeid ehk keegi ei võta neist jäätmeist mingeid taaskasutatavaid materjale välja, vaid need lähevad kõik põletamisele Iru soojusjaamas. Seepärast on selle teenuse hind ka kõige kõrgem. Just sorteerimine aitaks vähendada prügiveole tehtavaid kulutusi inimeste jaoks, kommenteeris jäätmekäitlusettevõtte Ragn-Sells Eesti juhatuse esimees Kai Realo Äripäeva Korteriühistute erilehele.

Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.