Tallinnas peab peagi olema igal elamul biojäätmete konteiner või kompostija
Praegu peab Tallinnas olema biojäätmete konteiner elamutes, kus on vähemalt kümme korterit, kuid juba tuleva aasta 1. aprillst peavad biojäätmeid liigiti koguma kõik tallinlased.
2021. aastal võeti Eestis ringlusse vaid veidi üle 30% majapidamistes tekkivatest olmejäätmetest. 2025. aastal peab see protsent olema 55. Foto: Liis Treimann
Biojäätmete tekkekohal liigiti kogumine tuleb kogu Eestis korraldada hiljemalt 2024. aasta alguseks, kuid Tallinnas planeeritakse seda juba 2023. aasta 1. aprillist, ütles Tallinna abilinnapea Joosep Vimm.
Olmejäätmete sorteerimine on väga vajalik ka suurtes kortermajades. Vastupidiselt levinud arvamusele ei sorteerita pärast äravedu segaolmejäätmeid ehk keegi ei võta neist jäätmeist mingeid taaskasutatavaid materjale välja, vaid need lähevad kõik põletamisele Iru soojusjaamas. Seepärast on selle teenuse hind ka kõige kõrgem. Just sorteerimine aitaks vähendada prügiveole tehtavaid kulutusi inimeste jaoks, kommenteeris jäätmekäitlusettevõtte Ragn-Sells Eesti juhatuse esimees Kai Realo Äripäeva Korteriühistute erilehele.
Tallinna eelarvest kulub rohepealinna projektidele 10 miljonit eurot, mis läheb suures osas kommunikatsioonitegevusele. Tekib küsimus, kas kommunikeeritav roheline pealinn Tallinn on siis ikka nõnda keskkonnasõbralik või turundatakse see rohelisemaks, arutleb Äripäeva ajakirjanik Laura Saks.
Tallinna eelarvest on tiitlile „Roheline pealinn“ arvestatud 10 miljonit, mis hõlmab suuresti sündmusi ja turundust. Roheinvesteeringud tulevad linna eelarve teiste ridade tagant.
Freedom Holding Corp. avaldas oma 2025. aasta teise kvartali tulemused, mis näitavad ettevõtte käibes ja puhaskasumis märkimisväärset kasvu. Tulenevalt laienemisest, tõusid ka ettevõtte kulud.