Massiivset inseneride nappust tuleb lahendama hakata põhikoolist

Kutsekoda OSKA andmetel ei suuda kutse- ja kõrghariduse saanud noored lähikümnendil vajaminevat tööjõu vajadust katta ning ainuüksi inseneridest jääb töötlevas tööstuses, aga ka energeetikas ja ehituses puudu enamus vaja minevast.

„Meil on massiivne inseneride puudus,“ rääkis Eesti Energia tegevjuht ja Tööandjate keskliidu hariduse töörühma juht Hando Sutter Äripäeva raadio saates „Tööandjate tund“. Tema sõnul saab see puudus seemne juba põhikoolis – napib reaalainete õpetajaid, nende keskmine vanus kasvab, noori peale ei tule ja õppekavad ning -meetodid on kohati aegunud.

„Anname edasi samu teadmisi, mida aastakümneid tagasi ehk tehnikaga seotud valdkonnad pole jõudnud riiklikesse õppekavadesse, reaalainete õpetamise tase on langenud,“ täiendas saates TalTechi avatud ülikooli juht Hanno Tomberg. Noorte valikuid kitsendab ka matemaatika jagamine kitsaks ja laiaks, kuid probleeme on veelgi.

„Põhikooli lõpuks on iga teine noor otsustanud, et ei taha end siduda reaalainetega ega soovi inseneriks saada,“ selgitas Sutter. Selle taga on nii õpetajate puudus kui vananenud õppemeetodid ja õpitu vähene seos päriseluga. „Isegi, kui meil on head bakalaureuse ja magistriõppe õppekavad, siis noor sinna tasemeni ei jõua, sest nende huvi reaalainete vastu on efektiivselt ära tapetud,“ selgitas Sutter. „Kaasaegsed õppeprogrammid ja inspireerivad õpetajad peaksid tekitama huvi ja tahtmist reaalainete vastu põhikoolis.“

Inseneritaustaga inimestest on Sutteri sõnul puudus üle ettevõtluse ja nende lisandumiseta kaotavad siinsed ettevõtted konkurentsivõimes, aga ka riik maksulaekumises, sest kõrgepalgalisi töökohti kas ei looda siia või kolitakse need siit ära sinna, kus on vajalike oskustega töötajaid võtta. Tallinna Tehnikaülikoolis on Tombergi sõnul küll üle 400 lõpetaja inseneriteaduskonnas magistri- ja bakalaureusetasemel, kuid see näitaja peaks tema hinnangul olema kaks korda nii suur, et rahuldada viimase kümnendiga tekkinud auku.

Viimase kaheksa aastaga on Tombergi andmetel avalik-õiguslike ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide tehnika, tootmise ja tehnoloogia ning ehituse õppekavade õppurite osakaal vähenenud veerandi võrra, samas on IKT tudengite ja õppurite osakaal kasvanud ligi neli korda. „Noored, kes valiksid inseneeria, loobuvad töötleva tööstuse inseneride erialadest ja valivad IT. See on tunduvalt atraktiivsem nii uute idufirmade kui kõrgema palga tõttu,“ selgitas ta.

Samas saavad tuleviku kõrgelt hinnatud töökohad tema sõnul olema aga näiteks tööstuses, rohetehnoloogias, energeetikas ja uute materjalide välja arendamises, sest nende erialade lõpetajatest on kordades vähem kui vaja oleks. „Eesti ees seisavad mitmed suured muutused – rohe-, innovatsiooni- ja energiapööre. Insenerideta jäävad need tegemata või kaotab Eesti võimaluse neid eest vedada ja jääb sabassörkijaks,“ lisas Sutter.

Tehnikahariduse käekäigu parandamiseks on Haridus- ja Teadusministeerium koostöös kutse- ja kõrgkoolidega käivitamas inseneriakadeemiat. Algatuse eesmärk on suurendada kutse- ning kõrgharidusõppe lõpetajate vastavust tööturu ootustele. Selleks on kuus kooli valinud välja fookusõppekavad, mille arendamist lähema kaheksa kuni kümne aasta jooksul toetatakse.“ Püüame kutsehariduse, rakenduskõrghariduse ja kõrghariduse õpiteid rohkem kokku viia, et oleks rohkem motivatsiooni õppima minna, mis toob hiljem kaasa ka suurema sissetuleku ja arenguvõimalused töökohal,“ selgitas Tomberg.

Lisaks peaks akadeemia pidurdama ka õpilaste välja langemist, mis tulevast sissetulekut samuti mõjutab. „Väljalangevus on üks põhjus, miks osa noori ei arenda võimeid lõpuni välja ja valivad kergema vastupanu tee. Ka IT-sektoris lõpetatakse õpinguid poole pealt ja asutakse täiskohaga tööle, mis lõpuks ei viigi selle kõrgema taseme andmeanalüütiku või andmeteadlaseni välja,“ märkis Tomberg.

Ehkki õpilaste koolipingist tööle napsamist ja hariduse katkestamist võib kritiseerida, siis tööandjad peavad Sutteri sõnul haridusse sekkuma ja panustama, et tööturg ja õpitu ühte sammu astuks. Õnnestunud näitena koostööst tõi ta tööstusmagistrantuuri ja – doktorantuuri, kus õpe või teadustöö tehakse koostöös ettevõttega. „See tihendab koostööd kõrgkoolide ettevõtete vahel, et me üksteist paremini mõistaksime ja räägiks sama keelt,“ selgitas Sutter. „Et ettevõtted muutuksid tiba akadeemilisemalt mõtlevamaks ja teadmistepõhisemaks ning vastupidi ehk ülikoolid muutuksid praktilisemaks ja saaksid ettevõtetest, ärist ning majandusest rohkem aru.“

Õpetajate palk peab üld- ja kutsehariduses kasvama 2026. aastaks vähemalt 1,5-kordseks ja kõige teravama puudusega reaalainete õpetajate palk kahekordseks keskmisest palgast. Kutseõpetajate palgamäär peab võimaldama valdkondlike spetsialistide kaasamist õpetajateks. Lisaks väärilisele palgale vajavad alustavad õpetajad haridussüsteemilt professionaalse karjääri toetamist.

Gümnaasiumiastme koolivõrk vajab demograafiliste muutuste tõttu ja kvaliteetse hariduse pakkumiseks ümberkorraldusi. Korrastamine annab ka sisemise rahalise võidu näiteks õpetajate palga tõstmiseks.

Tuleb lõpetada matemaatika õppekava jaotamine kitsaks ja laiaks. Tööandjad toetavad laialdasemat ettevõtlusõpet koolides ja tehnoloogiaõppe, mille sisse kuuluvad ka inseneeria ja robootika, kohustuslikuks muutmist

Kutseharidus ja tööturul vajalikud erialad vajavad populariseerimist eelkõige noorte kutseõppijate lisandumiseks põhikooli- ja keskkoolilõpetajate hulgast. Samuti peaks võimaldama kutseõppeasutuste, rakenduskõrgkoolide ja ülikoolide ühiste õppekavade arendamist, mida seadus praegu takistab. Kutsekoolide spetsialiseerumine, nn tippkeskuste kava ellu viimine tõstaksid õppe kvaliteeti.

Eestile vajalike kõrgharitud spetsialiste koolitavad nii avalik-õiguslikud kui ka erakõrgkoolid. Kõrghariduse jätkusuutlikku rahastamist aitab tagada pikaajaline vaade ja konkreetse eesmärgi seadmine (analoogselt kaitsekulude osakaal SKPst).

Toetada vajalike spetsialistide koolitamist välisülikoolides ja kaasata välismaa ülikoolide teadureid ning tehnoloogiaeksperte nii Eesti ülikoolides kui erinevates ettevõtjatele suunatavates innovatsiooniprogrammides.

Osaliselt tasuline õpe aitab tööandjate hinnangu leevendada hariduse rahapuudust ja suurendab õpilaste pühendumist.