Piimatööstuse kurnamine: Tere kiire päästmine venis juba seitsmenda aastani
Paar võlausaldajat vaidlustamas ja kohtusüsteem neid vaidlusi üliaeglaselt lahendamas ning sünnibki kuulsusetu rekord – piimatööstuse Tere päästmiseks ette võetud saneerimise algusest sai seitse aastat, kuid saneerimiskava pole siiani kokku lepitud.
Piimatööstust Tere juhtiv Ülo Kivine tunnistas, et saneerimiskava kinnitamise vaidlustamiste taga näevad nad kahe võlausaldaja pahatahtlikkust ja soovi kogu protsessi lõputult venitada. Foto: Liis Treimann
„Tere saneerimiskava kinnitamine on kestnud kahetsusväärselt kaua. Algselt 90päevasena mõeldud kiire lahendus on jõudnud seitsme aastani, mis on Eesti mastaabis saneerimise üle otsustamise kurb kestvusrekord,“ tunnistas viimased viis ja pool aastat Tere saneerimisnõustajana tööd teinud Aavo Koppel.
Piimatootja Tere ASi saneerimisasja 6,5 aastat menetlenud Harju maakohtu kohtunik Hannes Olev koostas määruse, millega ta taandas end ning andis asja uue kohtuniku määramiseks.
Ärimees Oliver Kruuda elukaaslase ja lastega seotud firmad on kohtutele andnud hulga tööd erinevate hagide ja kaebustega, kuid samal ajal on firmad ise jätnud aastaid majandusaasta aruanded esitamata.
Riigikohus ei võtnud menetlusse Tere ASi esitatud määruskaebust ringkonnakohtu lahendile, millega saadeti Harju maakohtusse uueks otsustamiseks tagasi suve hakul juba teist korda kinnitatud saneerimiskava.
Ettevõtet ostes ja müües sõlmitakse siduv hinnakokkulepe alles üsna lõpus, kui on hinnatud firma väärtus ja tehtud hoolsusaudit ehk due diligence raport. Teinekord võib sellest selguda, et miljoniga kasumis ettevõte on hoopiski miljoniga kahjumis, räägiti saates.