Tarbimislaenude võtjate viivised muudkui kuhjuvad, kuid vastutustundetu laenuandmise eest ei pea kiirlaenukontorid kuigi palju põdema: neid lihtsalt ei kontrollita piisavalt. Sellisele järeldusele jõudis riigikontroll raportis, mis uuris justnimelt tarbimislaenude järelevalve tõhusust.

- Finantsinspektsioon on üks asutustest, mis peaks järelevalvet tegema. Käed jäävad inspektsiooni enda hinnangul tegutsemiseks aga lühikeseks. Foto: Liis Treimann
"Krediidiandja risk, et tema rikkumiste suhtes algatatakse väärteomenetlus, on olnud väga väike. TTJA pole aastaid kontrollinud, kas pangavälised krediidiandjad täidavad nõudeid laenutaotlejatele esitatava teabe suhtes. Tarbimiskrediidi reklaami järelevalve on olnud suures osas kaebustepõhine. Vaid väike osa veebis ja sotsiaalmeedias kuvatavatest nõudeid rikkuvatest reklaamidest saab kõrvaldatud," kirjutas peakontrolör Märt Loite.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kui ettevõtted soovivad laieneda välisturgudele, on Balti riigid sageli nende esimene valik. Naaberriikides tegutsemine pakub palju võimalusi, kuid toob kaasa ka mitmesuguseid probleeme. Kuigi Balti riikidel on sarnane kultuuriline ja ajalooline taust, takistavad Leedu, Läti ja Eesti vahelised õiguslikud ja maksualased erinevused sageli ettevõtete kasvu. Need väljakutsed ei ole siiski ületamatud.