Globaalne briifing: Must meri on üha plahvatusohtlikum

Rinne Ukrainas ei pruugi ülemäära liikuda, kuid olukord Mustal merel on läinud veelgi kuumemaks. Pärast viljaleppe lõppu on kogu sealne laevaliiklus potentsiaalne sihtmärk. Kui Venemaa ähvardas, et igat ukrainlaste viljalaeva võetakse militaarobjektina, siis samaga vastas ka Ukraina. Paar pauku ning üles jõnksatasid nii vilja kui ka kütuste hind. Ent sellest lähemalt allpool.

Pinged Poola ja Valgevene piiril süvenevad. Poola teatas, et kahekordistab piiril olevate sõdurite arvu, mis tähendab, et peagi on piirivalvel abiks juba kaks tuhat relvastatud meest. See on reaktsioon Valgevene armee õppustele Suwałki koridori ääres, mis on kitsas avaus, mis ühendab Baltimaid Poolaga. Varssavi sõnul õhutab Minsk ka ebaseaduslikku migratsiooni. 2021. aasta sügisel saatis Valgevene piirile tuhandeid Iraagi põgenikke, tekitades nõnda nii humanitaarse kui ka diplomaatilise kriisi.

Moskvas aina plahvatab. Üha enam viib Ukraina sõjategevust Venemaa pinnale. Aina rohkem ründavad ukrainlased pealinna droonidega, kuid kolmapäeval raputas Moskvat ülisuur plahvatus äärelinnas, kui suure kõmaka ja suitsusambaga hävis Venemaa üks peamiseid militaaroptika tootmise tehaseid. Kas ka see oli ukrainlaste kätetöö, pole esialgu lõpuni selge, sest ühe hüpoteesi järgi on hakanud võlgu jäänud tehased droonirünnakute varjus end hoopis ise õhku laskma.

Itaalia valitsus tulistas pangamaksuga jalga. Giorgia Meloni juhitud parempopulistlik valitsus otsustas osana kobareelnõust kehtestada pankade “liigkasumile” lisamaksu. Rooma pidi end aga kiirelt korrigeerima, kui börsidel pangaaktsiad sügavalt punasesse kukkusid. Chianti klaaside taga tehtud otsus lõiganuks kasumitelt veel 40 protsenti, kuid nüüd on peaminister ja partnerid ilmselt sunnitud plaanist loobuma. Meloni, kes peab septembris riigieelarve kokku saama, on lubanud peredele maksulangetusi, ent peab leidma nüüd katteallikaid mujalt.

Hiina eksport kukkus kokku. Hiina eksport kukkus juulis kolinal kokku, näidates 14,5protsendilist langust. Ka import kukkus sügavalt – 12,4 protsenti. Lisaks on viimaste näitajate järgi Hiinas deflatsioon. Kehvad tulemused peegeldavad kriisi Pekingis, mis pole suutnud aasta alguses järsult avatud majandust korralikult käima saada. Hiinat kollitab nii mullistunud kinnisvarasektor kui ka jahenenud aktiivsus Läänes. Viimase kvartaliga kasvas Hiina majandus kõigest 0,8 protsenti.

Juuli oli ajaloo kõige kuumem kuu. Nõnda teatas Euroopa kliimamuutuse agentuur C3S. Viimane rekord pärines aastast 2019, kuid võrreldes sellega oli keskmine temperatuur tänavu kolmandiku kraadi võrra kuumem: 16,95 kraadi. Karm ilm jõudis sel nädalal ka Läänemere äärde, kui tormid ja üleujutused rappisid nii Põhjamaid kui ka Balti riike.

Nigeris on seis jätkuvalt segane. Lääne-Aafrika majandusühendus ECOWAS lubas möödunud nädalal, et taastab Nigeris kukutatud valitsuse kas või relva jõul, kuid sel nädalal pole hunta vastu keegi astunud. Lääneriigid evakueerivad riigist oma inimesi ning olukord rahunemise märke ei näita.

Tõetund Varssavis. Poola valitsus teatas sel nädalal, et üldvalimised toimuvad 15. oktoobril. Vastasseis valitsust juhtiva Õiguse ja Õigluse partei ning peamise opositsioonierakonna Tsiviilplatvorm vahel on üksnes süvenenud. Arvamusküsitlused näitavad võimukoalitsioonile edu, kuid opositsioon on viimasel ajal vaikselt tõusnud. Läänepoolsemate vaatlejate sõnul on kaalul ei vähemat kui Poola õigusriigi tulevik. Neis küsimustes jätkub endiselt ka Varssavi vastasseis Brüsseliga.

Tel Aviv tõstab taas pead. Iisraelis toimuvad ka sel nädalavahetusel ulatuslikud meeleavaldused peaminister Benjamin Netanyahu justiitsreformi vastu, mis ähvardab allutada kohtuvõimu valitsuse diktaadile. Reformikava on saatnud nii meeleavaldused kui ka ulatuslikud streigid, ent seni pole valitsusjuht “Bibi” oma plaanist loobunud.