Naiste jalgpall võitleb tohutu lõhega rahastamises
Jalgpalli maailmameistrivõistlused on pälvinud sadade miljonite fännide tähelepanu üle kogu maailma, kuid naiste jalgpall kannatab endiselt tohutu soolise palgalõhe ja rahastamise nappuse käes ning käivad ka vaidlused mängijate kohtlemise üle.
2023. aasta naiste maailmameistrivõistluste finaalmäng Hispaania ja Inglismaa vahel Austraalias Sydneys, kus Hispaania võttis võidu. Foto: Scanpix/AFP
Tänavuse jalgpalli MM-i võitis Hispaania alistades Inglismaa seisuga 1-0. Tiim saab kokku 270 000 dollarit võiduraha. Kõigile naiste turniiril osalevatele jalgpalluritele on tagatud 30 000 dollari suurune tasu mängu kohta. Samal ajal teenivad maailma juhtivad meesmängijad teatavat kaubamärki või sponsorit reklaamiva Instagrami postituse eest üle miljoni dollari.
Kui eelmisel kümnendil liikus Araabiast raha Euroopa jalgpalli, siis nüüd transporditakse Euroopa jalgpall ühes tükis Araabiasse, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must Äripäeva essees.
FCI Levadiat, tunamullust meisterklubi ja tänavust kõrgliiga liidrit ähvardav pankrot viitab kroonilistele probleemidele Eesti jalgpalli juhtimisel, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Oma lemmikmängija särgi ostmise kõrval on jalgpallihuvilistel võimalus ka investeerida mõne börsil noteeritud jalgpalliklubi aktsiaisse. Ent suurt tulu sellest loota ei tasu.
Julgus kihutas sektori lapsekingadest kiirelt kõrgustesse
VentureWave Capitali partner Kaidi Ruusalepp ennustab Eestile lähiaastateks kolme trendi, mis märgivad uue võbeluse faasi. Algab start-up-kevad. Ka Soraineni partner Toomas Prangli näeb idusektori turu elavnemist läbi kahe trendi.